Apokalüptiliselt

Terve nädalavahetuse ainult sadas. See pidev vihm tundub juba kuidagi haiglane, seda on saanud ebanormaalselt palju. Suve esimesest otsast saadik on siin Läänemaal ladistanud ja uputanud, põllud kord-paar-kolm vee all ära käinud, inimestel on talvekartulit varudes ka põhiprobleem: ega see ole Lääne-Eestis kasvanud. Räägivad, et põllul vee alla jäänud kartul ei seisa. Võib-olla küll. Ma ju ei tea, mul pole varem sellist kogemust olnud.
Aga see igavene märg ja vihm tekitab juba kõhedust. Mine tea, kui äkki lähebki nii, nagu kadunud Paju Juss (Haapsalu krimikirjanik Juhan Paju, kes elas minust 5 maja edasi) kogu aeg rääkis – et kui Läänemere veetase tõuseb 5 m, siis on ainus punkt Haapsalust, mis veel veest välja ulatub, Koidula mägi. Päris jube võib olla ühel hommikul ärgata ja leida ennast kitsal lapikesel keset Hiiumaast Palivereni ulatuvat veevälja. Huvitav, kas Noarootsi oleks veel olemas?
Ühesõnaga, siis me saame kõik Nibiruga vastu pead ja päikesetormid panevad elektri juhtmetes teistpidi käima, nagu ma asjast aru olen saanud 🙂 Huvitav.

Reede õhtul käis ema külas, õigemini tuli ööbima, et varahommikuse praamiga edasi saartele jõuda ja enne seda üle kuu aja ka oma ainukest ning hindamatut lapselast näha. Jõime temaga kahekesi öösel köögis pudeli veini, ajasime juttu, nii tore oli. Ma tahaks, et mul oleks emaga rohkem sellist niisama-koosolemise aega, kus me emb-kumb ei peaks kogu aeg midagi tegema või millegagi rakkes olema. Teate, ta on nii kuldne ja kallis inimene, aga kui kogu aeg hirmsasti ringi rallida, siis pole aega seda õieti tundagi.

Jõudsin oma selle kuu portsu “Suletud uksi” nibin-nabin ära tõlkida. Imeline. See muidugi tähendas, et terve reede läks veel selle alla (koos lullamillaga, mille lisan postituse lõppu kah). Ja et esmaspäevast arvamuslugu pidin ma tegema laupäeval. Niipalju siis minu heast plaanist nädalavahetustel kirjatööst puhata.

Pühapäeval saatsime lapse Tartusse tagasi. Ma saan aru, et seal nii hullumeelselt ei saja, nii et hea julge koht. Eks kui meil siin Noa laeva ehitamiseks läheb, saab ülemisel korrusel julgesti kopsida ja hööveldada ja katuseakende kaudu hävimisohus liike kokku korjata.
Pühapäeval käis ka Olle külas, ta peab samuti Tartusse kolimise plaane. Olle elas hulludel aegadel Kollases majas minust korrus allpool ja meil oli ühine ning kirev seltsielu, ning ta oli paljudel kordadel tänuväärselt Marile lapsehoidjaks. Kahjuks Mari enam ei mäleta, kuidas nad Ollega helmeid niidi otsa ajasid ja tapeedirullidele maalisid…. ja kapist võetud tekikottidele, kui tapeet otsa sai.

Eile käisime hooldekodus mu isale sünnipäeva puhul õnne soovimas. Enne seda olin hommikuse päevapoole veetnud ühte varasemasse stsenaariumisse paranduste sisseviimisega – toimetaja hommikul meilis ja palus mul seal teha üht ja teist.
Aga õhtupoolikul oli Läänemaa Abikassa koosolek, kus arutamisel oli üks avaldus… mida me ei rahuldanud. Sest see inimene, jah, on väga keerulises olukorras väikesepalgaline väikese pere ema, aga alles kevadel Abikassa maksis kinni tema elektriarvete ja üürivõlga kolmandiku võrra suurema summa ulatuses, kui on selle inimese kuupalk. Kuid vist tegi see inimese liigoptimistlikuks – juba juunis suudeti seal lisaks olemasolevale tarbimislaenule võtta selga üks igavene pirakas järelmaks, mille tõttu üüri ning elektriga ollakse nüüd sügiseks taas suurtes miinustes.Jube kurb tegelikult, aga kuni seal peres mitte midagi ei muutu (majanduslik kirjaoskus, täisealise pereliikme tööhõive staatus, teise täisealise pereliikme lisateenistuse variant), seni oleks täiendavad toetused ühiskondliku raha matmine musta auku lõpmatuseni. Samas on nii kahju, sest olukord on neil tõesti hull, no tõesti on, aga teiste abi neid paraku ei aita, kui nad ise ka lõpuks ennast aitama ei asu.

Ja linnud ka lähevad.

JULGE LIND

LAULIS LIND :
VAATA MIND,
JULGEL LINNUL
KUMMIS RIND,
ULJAS LAUL
ON NOKA SEES
JA MIDA TAHAB,
SEDA TEEB!

TAHAB, NOKIB
VÕI EI NOKI,
PÄEVAD LÄBI
PÕÕSAS ROKIB,
ULJAS LAUL ON
NOKA SEES
JA MIDA TAHAB,
SEDA TEEB –
PRAEGU LAULAB
PÕÕSAS VEEL,
AGA HOMME ON
TURNEEL!

Advertisements

1 kommentaar

  1. vahur said,

    3. okt. 2012 kell 19:38

    Sügisesed ilmad ongi tavalised väga vihmased 🙂 Selleni läheb ma arvan ikka veel väga pikalt aega, et läänemere tase 5m tõuseks ja Haapsalu ära uputaks.


Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s

%d bloggers like this: