Sokid, lullamillad ja hoidised

Kohe imelik on olla, kui esmaspäevast arvamuslugu ei ole linkida! Ja mis veelgi hullem, eelmisel nädalal ma ei kirjutanud ka ühtegi. See on ikka hirmus lugu – kui kirjutama otse ei pea, siis pole korraga nagu mõtteidki, millest kirjutada võiks.

Tegelikult oli nende näidendite kõbimisega tampi küll, ots ulatub veel tänasessegi, aga õhtuks peaks kõik korras olema ja käsikiri Avita poole ülevaatamiseks minema. Ja siis on aeg juba omasoodu “Suletud uste” stsenadele sisse jooksnud. Pluss see uue asja piloot. Selle kuu lõpp tuleb kole kiire.
Rahvuskultuuri Fondile läks avaldus teele. Ma loodan, et jõuab ikka õigeks ajaks kohale – eileõhtuse seisuga suutsime selle postimaja postkasti viia, mida hommikul kella viie ajal tühjendatakse ja ma loodan, et sama päeva jooksul ka Tallinnasse toimetatakse. Küsisin endale “Roosi” autorihonorari. Näis.

Läinud nädala keskel sattus mu ema hirmutavate valudega haiglasse, aga õnneks selgus, et midagi eluohtlikku ei ole, hoitakse natuke ravil ja tänaste teadete järgi lastakse ta homme juba sealt tulema. Küll aga oli ta paanikas oma korjatud köögivilja pärast ning palus, et ma tooksin maalt endale kõik need viimased paprikad ja tomatid ära ning teeksin neist midagi. Mulle see palve meeldis väga hästi, sest mu kelder ongi veel hõredavõitu!

Niisiis nädalavahetus kulus hoidistamisele. Mul on nüüd tomatisalatit, mille sees on tomat, paprika, sibul, õun ja kõrvits; mul on “Zilgast” tehtud viinamarjamahla; mul on jälle juures paar purki marineeritud männiriisikaid; mul on mõned purgid tomati-õunamoosi, mis maitseb ja lõhnab täiesti üllatuslikult nagu ehtne murakamoos; mul on mõned purgid ilusat selget tükkidega õunamoosi; ja potis laagerdub pooleldi valmis keedetud paprika-küüslaugusalat, mis enne lõpuni keetmist retsepti arvates paar päeva niisama jahedas seisma peab. Külmkapis ootavad veel puhastatud kodused tšillid marinaadi sisse panemist – Oti talvemaiuseks ning võib-olla veel mõne tuleneelajalapsukese rõõmuks.

No ja umbes kolme päeva eest juba said valmis sellised rõõmusokid:

Nende sokkidega vist ei olegi võimalik pahas tujus olla, ma arvan.

Seekordne lullamilla tuli kah sokiteemaline:

TÄDI TRIIBUSOKID

JALAS UUED
TRIIBUSOKID,
TÄDIKENE PAI
NUPUTAS, KUST
KENAD TRIIBUD
SOKI SISSE SAID?

TÄDIKENE, TÄDIKENE –
ÄRA OLE RUMAL!
TRIIBUD SINU SOKI SISSE
TEGI VANAJUMAL,
KUI TAL SEBRA VÄRVIMISEST
VEIDI ÜLE JÄI,
MÕTLES: LAS KA TÄDIKENE
TRIIPUDEGA KÄIB.

Advertisements

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s

%d bloggers like this: