Fotokas jäi maha, aga muidu on kõik toredasti

Tänase tuisuilma veetsime, jumal paraku, ratastel. Polnud midagi teha, esinemised olid kokku lepitud Tallinnas Gustav Adolfi gümnaasiumis ja Lagedi põhikoolis. Hea, et hommikusele tavapärasele Tallinna-sõiduajale ilmateate tõttu pool tundi juurde liitsin, see oli minust nutikas. Täpselt viis minutit enne esinemise algust parkisime auto GAG hoovi. Napilt läks.
Sinnasõidul tuiskas tihedat ja kuiva lund, aga midagi erakordselt ilget maanteel ei olnud. Tagasisõidul aga see jäide, ja siis oli tee juba libe ka. Tallinna pool tuli laia märga lobjakat, siin Haapsalus oli ka õhtul veel lumi viisakas ja kuiv.
Kahjuks jäi fotokas mu hommikuse uimasuse tõttu koju, minu mobiiltelefoni pildistamiskvaliteet on aga veel olematum kui tollel vanal digifotokal – ja pilte sellepärast täna ei olegi.
GAGs kuulas mind kolm paralleeli seitsmendikke ning Lagedil 7. – 9. klassi õpilased. Lagedi põhikool oma vastses renoveerituses ja juurdeehitatuses oli muidugi imeilus. Valge, rõõmsavärviline, otstarbekas ja nii uus, et osas klassides polnud veel pinkegi sisse jõutud tuua. Väljaspoolt on see maja ka vahvalt valge-halli-kuldkollasekirju. Kahetsesin oma varahommikust hajameelsust fotoka asjus tõsiselt, oleksin väga tahtnud seda elamust ka teiega jagada!

Aga noh. Eks olin uimane ja loru. Nii see läheb, kui on vaja hommikul väga vara tõusta, aga õigel ajal magama minna ei oska, ja kui lõpuks niikaugele saadakse, siis algab uinumiseelne naerulagistamise veerandtund nagu pioneerilaagris.
Mina: “Head ööd, mu armas traktor.”
Ott: “Miks ma traktor olen?”
Mina: “Tuli pähe lihtsalt. Ütle sina ka mulle midagi ilusat enne magamajäämist!”
Ott mõtleb pikalt. Peale pausi:
“Head adventi!” 🙂
Ja siis me möirgasimegi vähemalt veerand tundi naerda lihtsalt, nii et vesi jooksis silmist. Ning kui see möödas oli, isegi siis ei saanud korralikult magama jääda, sest iga natukese aja tagant tuli jälle meelde ja ajas muudkui itsitama.

Minu prügiveoarvamust Lääne Elu veebis ei ole, nagu õhtupoolikul koju naasnuna internetti uurides leidsin. Seevastu on Delfi minu sõnumit osaliselt refereerinud. Eks muidugi on see tükk ka üsna lokaalse tähendusega… niisugune kohalik tähelepanek või nii. Puudutab küllap vaid Ragn Sellsi teenindatavate linnade ja linnakeste eramuomanikke.
Täispikana see tekst, mis Lääne Elu 11. detsembri paberlehte läks, on selline:

Kast tänavale, või siiski mitte?

Uuest aastast ootavad meid kommunaalteenuste rindel ees mitmed uuendused: kõigepealt muidugi paljuräägitud elektrituru avanemisega seotud üllatused ja pealekauba muudatused Ragn Sellsi jäätmeveo tüüptingimustes. Seda viimast teemat ei ole avalikus meedias kuigi suure intensiivsusega käsitletud, kuid et samas ringlevad kuulujutud sundisid silmi suureks ajama, otsustasin ise seda tonti veidi lähemalt uurida.
Põhiline muudatus, mis Tallinna Nõmme linnaosas juba reaktsiooni ning vaidlustamise põhjustas, seisneb nõudes nüüdsest prügikonteiner tühjenduspäeva hommikul kella kuueks otse tänavale valmis panna. Prügifirmal on igati mõistetav soov minimeerida oma kütusekulusid. Kuid tüüptingimuste dokumendis kirjeldatud meetod ei jäta sellisena riivamata ei klientide ega omavalitsuste huve.
Et eramu poolt kasutatav olmeprügikonteiner viia tühjenduspäevadel kella kuueks hommikul aiast välja, peab eramuomanik juurutama harjumuse tühjenduspäevadel tõusta üks kuni mitu tundi oma tavapärasest päevakavast varem, aga see ei ole probleem iseenesest. Probleem seisneb selles, et inimene, kelle tööülesanded lubavad magada keskhommikuni või kes töölt hilisõhtusest vahetusest laekub koju alles öötundidel, viib sellistel tingimustel oma prügikonteineri välja tänava äärde juba enne magamaminekut. Kuni hommikuse tühjenduseni seisab see prahti täis konteiner niisiis tänaval ilma igasuguse järelevalveta.
Inimestel, kes kogu perekonnaga hommikul kella kaheksaks kiirustavad tööle-kooli-lasteaeda, pole vast probleemi see kastike õigeks ajaks välja veeretada. Kuid edasi seisab see konteiner kogu tööpäeva oma hüljatuses seal kõnniteel. Algul täidetuna, pärast tühjana, aga järelevalveta igal juhul.
Ometi me teame, et paljudel öistel joomastel kojukulgejatel ning koolipäevast pääsenud poisikestel on huumorist oma arusaam. Vandalism ei ole kahjuks haruldane. Kes vastutab siis tänavale ümber paisatud konteinerist laiali lennanud prahi kokkukoristamise eest? Lõhutud või ärandatud konteineri eest? Keset sõiduteed tiritud konteinerite eest? Ma ei seadnud oma prügikonteinerit ju laamendamiseks vabalt saadavale mitte omast lollusest. Aga suurfirmade ja eraisikute vaidluse tulemuste kohapealt ma optimistlik ei ole.
Teine asi. Haapsalu vanalinnas, kus kõnniteed on vaid veidike üle meetri laiad, tekib konteinerite väljapanekuga jalakäijatele liikluses huvitav olukord, eriti hommikusel tööleminekuajal ja veel eriti talviti, kui lumevallid olusid veelgi kitsendavad. Prügivedu ootavate tänavate äärde võib tekkida päris põnev takistusriba, mida püüavad läbida nii koolilapsed, tööleruttajad kui lapsevankrite ja kärudega emad. Huvi pärast vaatasin oma kodutänava tühjendusvedude graafikut: paaril neljapäeval kuus on kõnniteedel väljas korraga lausa 8 – 9 prügikonteinerit.
Siin tekib juba vastuolu ka linnakujunduse ja heakorra põhimõtetega, löögi alla satub Haapsalu vanalinnale tüüpiline tänavamiljöö, mis võiks huvitada ka linnaametnikke. Samuti, nagu jõuavad linnavalitsuse töölauale võib-olla ka kaebused kõnniteedel raskendatud liiklemise pärast ning probleemid talvise teehoolduse ja lumeveoga, mida kõnniteele veeretatud prügikonteinerid komplitseerivad.
Saatsin oma eeltoodud küsimuste kohta päringu asjaomastele ja sain huvitaval kombel kaks üsna erinevat vastust. Üldmeilist tulnud vastus oli lühike ja konkreetne ega näinud ette mingeid olustikust tulenevaid erisusi. Lääne piirkonnast tulnud ning linnavalitsuse poolt minuni vahendatud info oli aga märksa inimnäolisem, paindlik ja lähtuv reaalsetest oludest.
Aga et samast suurfirmast tulnud kaks sõnumit edastasid ikkagi täiesti vastukäivat infot, siis minu jaoks jääb siiski üles lihtne inimlik küsimus. Kui Haapsalu kodanik lähtub tervemõistuslikkusest, hindab kohalikke tingimusi ja riske objektiivselt ning jätab prügiveopäeva hommikul oma prügikonteineri siiski kõnnitee ääres asuva tara taha kinnistule sisse, umbes 2-3 m kaugusele sõiduteest, siis kas ta võib kindel olla, et see ka tühjendatakse, mitte ei esitata arvet tühisõidu eest? Kui Ragn Sellsi jäätmeveo uute üldtingimuste kohapealt on firma keskus ja kohalik osakond eri meelt, siis kumma reeglite järgi peab toimima klient?
Tegelikult on uute üldtingimuste dokumendis päris mitmeid vasturääkivusi,, ja eriti Lääne piirkonna vastust arvestades saan ma aru, et võib-olla on see dokument lihtsalt vormistatud veidike läbimõtlematult ning halva sõnastusega. Ja et see praegune dokument võimaldab tõesti asjadest mitmeti mõelda, siis ma ootaksin, et Haapsalu linnas toimuva jäätmeveo tulevased üksikasjad selgitaks välja ka meie linnavalitsus ning edastaks kogu kohalikule rahvale siis üheselt ja üldiselt kättesaadava ning mõistetava info. Ei ole ju mõeldav, et iga klient kogu Haapsalu linnas Ragn Sellsiga omaette mingeid eraldi kokkuleppeid tegema hakkab.

Advertisements

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s

%d bloggers like this: