Lugesin jälle kultuuriuudiseid

… ega saa taas vaiki olla, vaid kõige kohta pean kohe midagi arvama hakkama. No paratamatult, eks. Sotsiaalne närv on oma tegevusala puudutava osas ikka kole tundlik, ja sellega kaasub krooniline mölapidamatus.
Statistika on tore ja huvitav asi. Selle järgi on vaieldamatu tõsi, et loomemajandus masuaastatel kummalisel kombel hoopis tõusis. Uudis on siin. Ja et see on fakt, siis sellest võiks nagu järeldada, et asjad meie kultuurimaailmas ja -majanduses on hoopistükkis paremad ning edumeelsemad kui aastal 2007.
Aga tahate, ma ütlen, mis selle taga on.
Selle taga on ühe asjana see, et masuajal koondati väga paljudest firmadest ja väiksematest ajalehtedest ära neis töölepingu alusel olnud graafikud-kujundajad-karikaturistid-fotograafid. Ka näiteks Ott, kes enne 2010. aastat oli kuupalgaline karikaturist. Pärast koondamist on kah karikaturist ja teeb sama tööd sisuliselt edasi, aga ettevõtjana. Esitab arveid ja maksab oma maksud ise. Temataolisi vennikesi tekkis korraga hulgi, kes omadega hakkamasaamiseks olid sunnitud võtma edasitöötamiseks miski juriidilise vormi. Kohe loomeettevõtlus suureneski.
Umbes sama toimus kirjanduse vallas. Mida kitsamaks ja kitsimaks läks kirjastustel, seda rohkem kirjanikke hakkas ise oma raamatute kirjastajateks, et natukenegi rohkem iseendale teenida. Taas – selleks on vaja omada juriidilist keha. Loomeettevõtlus nii-öelda suureneski.
Mis toimus muusikas ja teatris, ma ei tea. Arvama ka ei hakka, aga võimalik, et neiski valdkondades tekkisid sarnased tendentsid.
Nii et ma ütlen suht veendunult: sisuliselt ei ole meie loomeettevõtlus ei kvalitatiivselt ega kvantitatiivselt kuidagi suurenenud, vaid on teisenenud. Loomingulised töövõtjad on ümber kvalifitseerunud loomeettevõtjateks. Ei ela paremini, kui enne, vaid seoses töökoha kaotusega on hoopis kaotanud stabiilsuses, sotsiaalsetes tagatistes ja sageli ka sissetulekutes. Hau.

Langi digiplaanide kohta on kultuuriga seotud ametiliidud siiski lõpuks ühise pöördumise sõnastanud, ja see on selline. Eks näis, palju see aitab, mil määral kultuuriministeerium neid seisukohti arvestab. Enne pole mõtet mul siin ka kraaksuda.

Kuid kurbusega pean ma nentima, et Jänese ametiajal siinsamas blogis mitmel näitel kirjeldatud tava tülikaid inimesi luubi alla võtta, kiusata, kritiseerida, karistada või tasalülitada võib-olla ei olegi kuhugi kadunud. Igatahes mind tegi ettevaatlikuks juba see, kui korraga nüüd, täiesti suvalisel ajal, jaanuaris, võtab maksuamet rehkendada Rein Raua tuludeklaratsiooni ridu (uudis siin). Ja sellest sündmusest pole möödas veel nädalatki, kui juba on valitsusel Rauale ka avalikke etteheiteid (siin), kuigi samast uudisest ma saan aru, et seadusi ega muid norme rikutud ei olegi, lihtsalt Raud pole midagi otsustanud nõnda, kui valitsus oleks tahtnud. Huvitav süüdistus.

Advertisements

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s

%d bloggers like this: