Arvamuslugu vene laada kohta

Näed nüüd, Lääne Elu pani mu arvamusloo vene laada kohta ainult paberlehte. Tänasesse. Nii et kui ma seda nüüd veebis näidata tahan, siis tuleb see mul blogisse kopida.

Talvises vene laadas on perspektiivi
Aidi Vallik, Lääne Elu 17.1.2012

Haapsalu vanalinnas toimunud vene laat on põhjustanud hulga nii- ja naasuguseid arvamusavaldusi, Iseenesest ei tohiks see ju üllatada. Kui algust tehakse mingi erakordse asjaga, siis kindlasti on võimalik suhtuda sellesse mitmeti, ja suhtutaksegi, igaüks vastavalt oma veendumustele, isiklikele väärtushinnangutele ja arusaamadele. Kuid siiski mind natuke rabas, et sellele üritusele leidus nii palju hukkamõistjaid.
Veel enam rabas mind, et hukkamõistu pälvis just vene laada idee iseenesest. Tõlkija Hanna Miller nägi selles eelkõige maotut pugemist talvistele vene turistidele. Mõni marurahvuslikult meelestatud eestlane pani pahaks, et Eesti linnas üleüldse mingit vene teemat aetakse. Ma olen kaugel sellest, et sildistada selliseid arvamusi ksenofoobseteks, kuid midagi need näitavad ju meie rahva kohta siiski.
Olen varemgi kirjutanud, et Haapsalu genius locit iseloomustab muude heade näitajate hulgas ka üsna suur tolerantsus, leebus, omapärade väärtustamine ja sallivus erinevuste suhtes. Sellepärast suhtlevad omavahel meelsasti ka meie eesti- ja venekeelsed kogukonnad, see kontakt ja loomulik sulandumine on palju sügavam ning toimivam, kui enamikus Eesti suuremates linnades. On sulandunud sõpruskonnad, vastastikune läbikäimine, mõistmine ja koostöö, mis teeb võimalikuks selle, et kõik meie erikeelsed ja omakultuursed grupid kogukonda ja kogukonna elu tervikuna rikastavad ja arendavad.
Algusest peale tundus mulle vene laada mõte erakordselt hea, ja mitte ainult selle pärast, et see asetab Haapsalu vene kogukonna rambivalgusesse ja annab võimaluse kõigeks selleks toredaks, mida eelnevas lõigus kirjeldasin. Peale ühise rõõmu, Haapsalu vanalinna talvise elavdamise ja muude emotsionaalsete või integratsiooniliste väärtuste on Haapsalus loodetavasti traditsiooniks muutuval vene laadal ka palju praktilist mõtet!
Nimelt on jaanuarikuu algus üle terve Eesti sündmustevaene aeg. Etendusasutused põevad jõulupohmelust, pühadeprogrammid on lõppenud. Kolmekuningapäeva eel Haapsalus toimuv suur vene laat koos huvitava meelelahutusprogrammiga võiks nõnda kohale meelitada inimesi üle terve Eesti. Eriti meie vene inimesi – sest just nii, nagu meie soovime enne jõulupühi aega veeta, meelt lahutada ning sisseoste sooritada rõõmsal ja pidulikul jõululaadal, nii sooviksid seda ehk ka kümned tuhanded need, kes oma jõule peavad vana kalendri ja õigeusu tavade vaimus.
Jaanuari algul oleksid usutavasti siia kauplema tulemas nii Peipsi sibulakasvatajad kui Iisaku kindakudujad, rääkimata muist käsitööpakkujaist üle Eesti – sest laadakalender on jaanuarikuus reeglina täiesti tühi. See oleks Haapsalu jaoks võimalus tõmmata üheks või ehk ka kaheks päevaks siia kokku arvestatav hulk rahvast – ostjaid ja müüjaid – , tähelepanu linnale, meie jääspordivõimalustele ja spaadele.
Vene-teema sellisel suurel üritusel oleks just see kirss tordi peal, mis üritusele annab selle näo, omapära ja ligitõmbavuse, sest see on nii uudne, huvitav ja ekspluateerimata. Miks mitte karud, aga igal juhul ohtrasti vene folkloori, kostüüme ja vaatemängulisust, ka troikasõit lumisel Promenaadil ei teeks paha. Ning kindlasti on vanal vene kultuuril välja käia ka palju niisugust, mille peale ma hetkel ei tulegi.
Mina näen Haapsalu vene laadal pööraselt suur perspektiivi ja selle traditsiooniks muutmises ning laiendamises olulist võimalust terve Haapsalu linn talveunest üles äratada. Seda üldse mitte vaid Venemaalt saabunud aastavahetusturistide pärast, vaid meie linna enda vaimse ja materiaalse tervise pärast. Ühinemis-, andmis- ja saamisrõõmu pärast, sest selle üritusega oleks meil tõesti palju anda inimestele kogu Eestist.
Ah jaa, ja Hanna Milleri väljapakutud rannarahva laat on Eestis juba kasutusel. Viimsis korraldab Rannarahva laata seal asuv Rannarahva muuseum, ja see on ka üks tore koht ja armas üritus. Ainult et meie oleksime oma Vene laadaga palju, palju mastaapsemad, omapärasemad ja ligitõmbavamad.

Uni on. Ja ma tunnen, et olen kuidagi tasakaalust väljas. See on talvest vist. Midagi ilusat võiks jälle unes näha.
Ah jaa, selle jumala-unenäo peale (selle, kus ta lubas mulle raha anda) ostetud loteriipilet ei võitnud midagi. Noh, ma vähemalt proovisin.

Advertisements

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s

%d bloggers like this: