Töökesed ja muiduasjad

Läinud reedel ilmus Õpetajate Lehes ka mu pruudipõua-arvamuslugu ära. Selle avaldamine kahjuks viibis, tegelikult oleks see pidanud ilmuma juba nädal varem. Aga noh, neil kohapealsed põhjused.

Õhtul käis Olle külas, kurdab, et tal polegi enam kellelgi juures peale meie käia, sest kõik on ära kolinud. See “kõik” siis on meie kunagine suur seltskond, kes me siin linnas üheksakümnendatel rokkisime ja jaurasime. Olle unustab, et ka tema ise oli vahepeal pikki aastaid siit linnast ära. Ajad on muutunud, asjad on muutunud, inimesed on vanemaks saanud ja muutunud või mujal. Elu loomulik kulg.

Laupäeval käisime Andruse ja Kallega Raikkülas mälumängus (rahvaliiga B-finaal). Meie neljas liige lebas paraku jumala haigena kodus voodis ning nii elasime üle häbiväärse kaotuse Ridala võistkonnale (see, kus Tarmo on, see vana Sadama 5) ja jäime eelviimaseks. Piinlik lugu, aga kui ma nüüd mõtlema hakkan, siis ega me väga palju eespool pole ju kunagi olnud. Ehk ainult siis millalgi kahe tuhandendate algul, kui Haapsalus mälumänguklubi veel hooga tegutses, mängud olid iga kuu ja vana sõber Roland veel elas ning oli meie võistkonnas. Ma tunnen tast siiamaani puudust.

Aga õhtul läksime veel ühe mu tädipoja sünnipäevale. Ta sai mu käest sellised kindad.

M kirimikud 1:13

Kinnaste ranne ja sõrmed ei ole mitte hõredalt kootud, vaid on kahevärviline mahuline soonik, mis on soe nagu igavene jurakas ja elastne ning sõrmede tegemiseks väga mõnus. Lihtne kududa ka: pealmise värviga (mul must) kood rea 1:1 soonikut ja järgmise rea kood alumise värviga (mul hall), tõstes eelmise rea parempidise kudumata üle ja kududes eelmise rea pahempidise nüüd parempidi. Siis jälle mustaga 1:1 ja nii edasi.

Nüüd jaanuaris kudusin veel ühed naiste labakud. Kellele need lähevad, ma veel ei tea. Aga tulemus meeldib mulle endale kangesti. Ranne on kootud Muhu keerukordadega. Laba kirja kombineerisin ise ja nende värvide puhul võiks selle nimi olla näiteks “Härmatanud jorjenid”.

N labakud 1:13

Ah jaa, ja siis see eelmise nädalalõpu lullamilla sai minu meelest ka üsna tore. Veidike napakas muidugi, aga sellepärast ta mulle meeldibki.

SPORT

SPORT ON RASKE, NÕUAB JAKSU,
SPORTIDA EI TOHI PAKSUD,
SEST KUI ÄRA VAEVAD IHU,
TULEB KOLE SÖÖMAKIHU!
JOOKSED NÄITEKS MEETRIT SADA –
PÄRAST IHKAD MOOSIPADA.
SEE, KES VÕIMLEB IHU SOOJAKS,
POEST SAAB KOHE KOMMITOOJAKS.
SEE, KES KARANUD ON KÕRGUST,
KÜLL EI ÜTLE ÄRA HÕRGUST
KOOGITÜKIST VÕI HALVAAST,
SEST ET SPORT EI OLE PAAST,
SEE, KES TEINUD PALJU SPORTI,
TAHAB VÄHEMASTI TORTI!

sport

Rohkem nagu polegi midagi juhtunud või olnud. Olen kuidagi tasakaalust väljas, aga ma vist eelmises postituses juba mainisin seda. Talvemasendus ja kurvameelsus pressivad peale, võtlen sellega. Serotoniini tootmisega on ilmselgelt halvasti, aga mul pole mõtet selle jutuga enam isegi arsti juurde minna. Korduvad kogemused näitavad, et mulle kirjutatakse välja antidepressandid, aga ma ei saa neid võtta. Kui võtan, siis ei suuda ma oma tööd teha. Need muudavad midagi mõtlemises ja tunnetuses, ja nende mõju all ei oska ma kirjutada.
Nii ootan parem kevadet. Päikese käes ja soojas läheb paremaks, on alati läinud.

Advertisements

2 kommentaari

  1. Ivi said,

    23. jaan. 2013 kell 07:50

    väga tore spordilulla, kusjuures mina tahan ka alati peale sportimist igast head ja paremat 🙂

  2. dawndancing said,

    2. veebr. 2013 kell 17:55

    Vot need, viimasel pildil, on küll ilusad kindad.


Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja / Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja / Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja / Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja / Muuda )

Connecting to %s

%d bloggers like this: