…palus Õhtuleht mul kirjutada pikema tähtpäevaloo. Selline see tuli.
Huvitav, alguses ma ei olnud sellega ise üldse rahul, muudkui kirjutasin lõikude kaupa ümber ja nägin terve päeva vaeva, aga nüüd ma vaatan, et polegi viga midagi.
Eile sai mind muidu üks sajandi ilgemaid migreenihoogusid kätte, täiskomplekt kõigest, mida üks eeskujulik migreen sisaldada võib. Ja ma ei suutnudki midagi mõistlikku teha, sõin pool karpi ibukaid nahka, hoidsin villast mütsi peas ja tegelesin põhiliselt enda väikeseks ja vaikseks tegemisega. Olukord normaliseerus alles hilisõhtul ja siis suutsin juba isegi natuke kududa – valget mütsi, sest see eristus mu silmade jaoks taustast piisavalt.
Mingi nali toimub viimasel ajal mu söögivalmistamisoskustega. Need on mind maha jätnud! Üleeile õnnestus mul keedukartulid potipõhja kinni kärsatada. Eks ma panin nad erakorralisel kombel elektripliidile keema, ise läksin töölaua taha kirjutama ja umbes nelja tunni pärast tuli meelde…
Ja eile põrusin ahjukartulitega, kuigi nendega EI OLE võimalik põruda.
Tuli välja, et pärisahi ikka ei olnud kartulite sissepanemise ajal nii kuum, kui oleks võinud olla. Mina arvasin, et paar tundi pärast ahju kinnipanemist on veel OK kartulid ja liha panniga sinna sisse visata. Et nii see siiski ei olnud, selgus pooleteist tunni pärast. Läksid siis elektriahju, aga olid ikka eelnevalt korralikult kuivada saanud jah.
Täna nagu hästi ei julgegi süüa tegema hakata enam, mine tea, mis jälle juhtub.
Isamaa sünnipäevaks…
23. veebr. 2013 kell 17:42 (Muiduelu, Töised asjad)
Lisa kommentaar