Tõmbasin end kuu lõpupäevade tööspurdiga suhteliselt rihmaks, väsisin hirmsasti ära ja kui volbriööl Sadama 5-s pidus olime, otsustasin, et nüüd puhkangi mõne päeva. “Suletud uste” sügishooaja huvides peaksin küll jätkuvalt adapteerima ja vormistama 2 lugu kuus, aga minu käes olev materjal on otsas ja olen sellega ooterežiimil, kui Saksamaalt uus hunnik kohale saadetakse. Samuti “Saladuste” sügishooaeg on nüüd täis kuni edasiste korraldusteni – eelmisel aastal saate reiting langes (eks see ole ju ka 6 hooaega nüüd eetris olnud muudatusteta, kuigi tegelikult peaks seda saatepead ja miskeid stiilivõtteid värskendama) -, sest märtsis saabus ju uudis, et sama pikka hooaega, kui seni on olnud, TV3 sügisel ilmselt ei taha, lubati kindlalt 6 saadet ja et võib-olla rohkem.
Nii et tegelikult oleks mul praegu aega noortekaga edasi tegeleda, ja ma väga tahan seda teha, aga ma olen lihtsalt väsinud.
Pidu Sadama 5-s kulus mulle vägagi ära ja järgmisel päeval otsustasin pingelanguse momenti ja eilse peo järelkajasid oma organismis täie rauaga nautida. Vedelesin poole päevani voodis, lugesin, heegeldasin, tellisime pitsat, silitasin koeri, vahtisin telekat ja ütlesin endale, et täna ma ei teegi mitte midagi asjalikku, sest ma ei pea, kui ma ei taha. Töörahva püha ju.
Kuid millegipärast möödus enam-vähem samas vaimus ka 2. mai (tõsi, siis ma nokitsesin juba aias ka natuke, aga et seal jätkuvalt on kõik nagu minu jaoks ammendunud, siis kahjuks erilise entusiasmita. Tahtsin veerandi aiast üles kaevata ja sinna köögiviljamaa teha, sest mul pole paprikataimi mujale panna kui pottidesse ja see köögivilja pottides kasvatamine tegelikult ei meeldi mulle üldse). Pealegi süstiks mingi olulise muudatuse tegemine ja planeeringu muutmine minusse taas mingit teotahet ja entusiasmi ja loovustuhinat, mida ma aiandamise juures kõige enam naudingi. Aga aia ümberplaneerimisega ei olnud jälle Ott nõus, sest tõesti – nii kui natuke rohkem rahvast meie õuele grillima saabub, nii on selge, et murupinda läheb ikka ka vaja ja rohkem kui 30 m2.
Ja nüüd ma jälle ei teagi, mida selle kõigega siin ette võtta, et vaim virge hoida. Keeruline. Võib-olla ma ikka salaja võtan kätte ja hakkan kaevama. Kuigi küsimus tekib siis, kuhu ma seal olevad lilled eest ära panen, sest ära visata ma neid ju ei raatsi ühelgi juhul. Mul on sellel alal mõned väga ilusad liiliad ja iirised.
Pagan jah, selle koha pealt olen ma ikka täitsa puntras. Pean natuke mõtlema ja joonistama.
Ja siis tegie vahepeal ühe lullamilla ka, sest meie töötoa akna taga käib üks väga armas väike tüdruk kiikumas. Aga Ott joonistas paraku poisi, sest talle lihtsalt meeldib poisse rohkem joonistada.
KIIGELAUL
KIIGU-KIIGU
SIIA-SINNA,
KIIGU-KIIGU
ÜLE LINNA,
KIIGU KAS VÕI TAEVANI
JA SUURE VALGE LAEVANI.
KIIGU-KIIGU
LÄBI ÕHU,
NII ON MÕNUS TUNNE KÕHUS,
KÕRVUS VAHVA TUULEVUHIN,
SÜDAME SEES RÕÕMUS TUHIN!
KIIGU-KIIGU
ÜLES-ALLA,
ÄRA LASE KÄSI VALLA,
KUI SUL POLE TIIBU KÜLJES,
MUIDU MAANDUD MAAS KUI HÜLJES!
Ah jaa, siis mulle tehti siin veel üks ettepanek üht päris uut antoloogia-seriaali (selline seriaal, kus iga osa on omaette lugu ja omaette tegelastega. Nii SUT kui “Saladused” on antoloogia-seriaalid) kirjutama hakata, aga see on alles nii udune asi, et lähemalt rääkida. Pealegi pärast siin nüüd kahte täiesti luhtunud seriaaliüritust vahepeal (üks naistekas 2012. aasta hakul ja teine see noortekas, mida läinud suvel meeskonnaga välja töötasime) ma tõesti keeldun enne neid asju edaspidi omale naha vahele laskmast, enne kui lepingutel kirjad all ja produktsioon telekanali poolt kindel. Aga noh – promomaterjalidest ja sisu väljatöötamisest ma ju ikkagi ei pääse, sest selle põhjal tele otsustabki, kas tootmisse või mitte. Kui saaks seda kuidagi vähema pühendumisega teha… umbes nagu sisestaks andmeid või midagi. Paraku midagi välja mõeldes, midagi luues upud ikkagi selle sisse ära ja pühendud ja terve ressursi asemel nt pool või veerand mängu panna on kunst, mida mina ei oska. Võib-olla õpin kunagi. Iseasi, kas seegi hea on.
Aga täna hommikul käisime taas Otiga sigalas ja nüüd mul on sünnipäevaks kõvasti kraami marinaadi alla panna. Et pikk prognoos lubab järgmiseks nädalavahetuseks ilusat ilma, siis panustame grillipeole. Sülti ma seega ei keeda.
Ott sebib ja sehkendab uue proovikaga seoses, ja teevad praegu Klotsiga ka kõvasti proove jälle, sest neil kuidagi selle prooviruumi-kriisiga seoses tõuses motivatsioon taas lakke. See on tubli. Ja proovid kuluvad ära, sest neil on 26. mail Muhus esinemine, aga ma ei tea, mis üritus see on ja kas see on avalik või privaatne. Anto pidas neid läbirääkimisi ja ajab seda asja, nii et minust on see üsna mööda käinud.
Et siis niisugune paistab meie maikuu tulevat. Ja ma mõtlen selle veel välja, kas kaevan või ei kaeva.
Aidi Vallik avalikult 
Lisa kommentaar