Oi, kui tore pidu meil siin eile oli

Eilne päev oli tõesti vägagi meeleolukas — kõigepealt oli 30 kraadi sooja ja kui ma õhtupoolikul natuke aeda kasisin ja seda valmis sättisin õhtuseid sünnipäevakülalisi vastu võtma, mõtlesin, et kuidas me selles kuumuses ometi aias vastu peame. Aga õhtuti läheb ju alati jahedamaks ja ühesõnaga, õnnitlesin ennast suurepärase peopäevavaliku puhul.
Õhtul pidi tulema 14 külalist ja aitama mul üle elada taas aasta vanemaks saamist.
Seitse kilo liha oli eelmisel õhtul marinaadi alla läinud.Kringel tellitud. Küpsisetordi põhi valmis tehtud. Salati jaoks kartulid, keeled, porknad ja munad keedetud.
Reede hommikul kirjutasin lullamilla…

TILL JA VANILL

OI, KUI PEEN ON PEPS VANILL!
TASSE ARMUNUD ON TILL.
VANILLI LÕHN ON NÕNDA HEA,
ET AJAS TILLIL SASSI PEA.

AGA VOT SEE PEPS VANILL
MAKSAB ENDA ARUST MILL,
ELAB AINULT MAGUSTOIDUST,
AGA SOOLASEST TA HOIDUB.

TILL SEE JÄLLE TAHAB SOOLAST,
TULGU SEE VÕI KAUGELT POOLAST.
ÜTLEB: OLEN LIHTNE MEES,
KEL TUGEV LÕUNA NINA EES.

TOIDUS, KUHU LÄHEB TILL,
IIALGI EI KÄI VANILL.
NEIL ON OMAD TÖÖD JA TEED,
KUI SA NENDEST SÜÜA TEED.
tillvanill

… ja siis hakksin salati ja katsin tordi ja veeretasin pasteedikuulid juustu sisse ja tegin kõike muud, mis õhtuks vaja.
Algus oli igati plaanikohane, pool rahvast oli kohal, mõnulesime aias, Ott muudkui grillis, meie ikka mõnulesime ja põhjataevast kerkivad mustad pilved pidid kindla peale meist ringiga mööda minema, sest no ma olin eelmisest õhtust saadik ja hoolega igasuguseid satelliidipilte uurinud, et kuidas pilved kulgevad. Pidid ilusti mööda kulgema.
Ja siis hakkas müristama. Mõned üksikud piisad tulid ka. Viisime toidud igaks juhuks tuppa… ja viie minuti pärast, kui edasi midagi ei juhtunudki, tõime õue tagasi.
Ja siis veel kaks korda samamoodi.
See pilv oli igavene kaabakas, muudkui taandus ja ligines, taandus ja ligines, narris niimoodi hulk aega, aga siis, kui kohale tuli — no teate, siis sealt ikka tuli!
Toidud tuppa. Meie põnevil aiaukse vahele. Sa jummel, milline padukas, nii kui piisk pähe kukkus, oleks nagu rusikaga saanud. Rahet tuli kohinal, terad suured kui pöidlaots. Vett sõna otses mõttes voolas meie krunti mööda allapoole naabrite aedadesse ja mul oli hea meel, et ma muru polnud jõudnud külvata. Poole tunniga oli suur tünn täis ja ajas üle, naabrite laste mänguväljakule oli moodustunud tiik just liumäe otsa alla, ja kui see vihm üheksa paiku üle jäi, siis lapsed tegid sealt rõõmsalt vesiliugu, enne kui ema nad tuppa kupatas.
Need hiljem FBsse ilmunud pildid madalamatest linnaosadest olid lihtsalt ulmelised. Martin sõitis Supeluse tänaval kajakiga ringi ja autod sõitsid ninadeni vees. Vesi olevat sees majade keldrites, kaubamaja esimesel korrusel, Gardie lossi soklikorrusel ja umbes põhimõtteliselt nagu igal pool, kui inimeste jutte uskuda — aga meie keldris siiski pole. Meri ajab üle. Promenaadil olevat vihm kõnniteid teise kohta uhtunud, aga lähemalt ei tea, pole vaatama jõudnud. Seda vett ikka oli kohe palju, teate.
Aga meie pidu oli kuidagi seda lustakam. Meie suur söögituba kulus jällegi marjaks ära ja oli rahvast täitsa täis.
Viimased kolm vaprat olime mina, Kristel ja Andrus veel meie köögis. Kristel läks umbes viie ajal ära, meie Andrusega meenutasime veel kella kuue ajal Werner Holti (meie ühine põhikooliaegne kultusteos) ja kauaaegset kamraadlust.
Pööraselt lõbus pidu oli.
Mul on ikka oma sõprade üle nii hea meel. Ei tehta selliseid enam kuskil, ei tehta. Lihtsalt imeline.
Isegi meie missioonisõjaväelane leidis üle aastate võimaluse Kevadtormist hoolimata meile kohale tulla.
Ja ma mõtlesin üldse, et ma olen selles mõttes ikka väga rikas inimene, et mul on nii mitmekesised sõbrad, nii erinevate elualade inimesed, ja et nende kõigiga on nii väga huvitav.

Ja täna ärkasin umbes lõuna ajal, sest päike ei lasknud kauem magada, ja järgnes üsna tegus päev. Kastsin kasvukas tomatid ära, koristasin peo jäljed toast, aiast ja köögist, käisime täditütretütre muusikakoolilõpetamisel, käisime mu isal hooldekodus külas ja talle tubakat viimas, siis visandasin oma õhtuse ettekande teksti ning esitasin selle Läänemaa muuseumis Muuseumiöö ürituste hulgas. Ja siis lõpetasime päeva Tarmo, Sirtsu, Kristeli ja Kaivoga Sadama 5-s Eurovisiooni vaadates.
Minu lemmik oli hoopis kreeklaste lugu.

Advertisements

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s

%d bloggers like this: