Ma pole jälle kuigi vormis, sellepärast see blogipaus ja täna teen ka lühidalt.
Lullamilla on peaaegu et ainuke asi, mis ma see kuu teinud olen.
LAPSED ÕUES
KODUS UKSED-AKNAD VALLA,
LAPSED ÕUES PILLA-PALLA.
JOOKSEVAD JA MÜTTAVAD
KARGAVAD JA HÜPPAVAD.
VANAD VAHVAD ÕUEMÄNGUD
KEDAGI EI JÄTA KÄNGU!
SUVEL KASVAB IGA LAPS
KÕRGEMAKS JA KANGEMAKS.
OLGU LAPSED TOAST NÜÜD VALLA,
OLGU ÕUES PILLA-PALLA,
ÕHTUL OTSIME NAD ÜLES,
TOOME TUPPA KAS VÕI SÜLES.
Käisid ühed maja vaatamas, nii et enne seda koristasime mis hirmus (sest muidu kipub meil olema paras seapesa), aga asjaks ikkagi ei lähe, sest ei vasta päris selle paari vajadustele (jääb neile tarbetult suureks).
Meil Otiga on nüüd mõlemal uus mänguasi – e-sigaret. Päris huvitav on.
Hermanni tagumine ots jääb iga päevaga üha viletsamaks. Ma kardasn, et pikka pidu siin enam ei ole.
Digi-Ann on nüüd e-raamatuna juba mõnda aega müügis eelkõige selle kanali kaudu.
Otil on Klotsi uus proovikas korda tehtud ja peaaegu sisse seatud.
Meie aiast on taas umbes 20 m2 üles kaevatud ja sinna uued peenrad tehtud. See, mis enne oli idapeenra tagumine osa kuni kasvuhooneni, on nüüd köögiviljamaa, mida murust eraldab uus kaarekujuline kitsas bordüürpeenar lilledele.
Iirised õitsevad sel aastal väga halvasti, õievarsi on vähe ja paljudel sortidel polegi neid. Õigupoolest seda ma kartsingi pärast eelmise aasta vihmast nõretavat augustikuud.
Kadakas ei näi toibuvat. Ka punapajuga tundub suhteliselt kööga, tal on ainult üks habras roheline võrse.
Teatavad rahalised arusaamatused häirivad meeli ja põhjustavad probleeme ning kirjavahetust, ja ma pingsalt püüan nende jamade peale mitte liiga palju mõelda.
Ühesõnaga, ma olen kuidagi hirmus väsinud.
Lisa kommentaar