Just on Missu oma kukkumisest paranenud ja lonkaminegi lõpuks kadunud, kui järgmiseks õnnestus tädi Tötsul omale käpa peale kole haav hankida.
Algas nagu tavaline hotspot, märg nahapõletik, ja vastavalt seda asja ka kohtlesin – hakkasin suhteliselt muretuna tavapärast salvi peale määrima ega mõelnudki selle peale rohkem eriti, sest eks see salv ole ju alati aidanud, nii et mõne päevaga on asi unustatud. Aga seekord oli tegemist mingi muu ja jubedama infektsiooniga, mis ootustele vastupidiselt ja ravimisest hoolimata aina laienes, kuni eile kupatasime kullakese autosse ja käisime arsti juures ära.
Nüüd on meie Tötsu selline.
Roheline asjandus ta käpa paljaks pügatud osa peal on miski ravum, mis näeb välja nagu briljantroheline, aga päriselt ei ole seda (vähemalt mitte tervenisti). Ja infektsioon oli organismis üsna üldine – kui loomaarst talle kõrva vaatas, siis ütles ka oi-oi-oi ja järgnenud pooletunnise kõrvarookimise kõigus tõi sealt lagedale igasugu erinevaid eritisi.
Igatahes nüüd on tädi Tötsu kaheksapäevasel antibiootikumikuuril ja viiepäevasel kodusel kõrvamenetlusel.
Kole kahju oli eile temast – ta oli kõik see poolteist tundi arsti juures väga tubli ja vapper, ei rabelenud, ei kurjustanud ega urisenud ega üritanud kedagi naksata (oli ju ilma suukorvita, sest tal polegi seda), püsis paigal, kui käskisin, kui arstitädi tal haige koha pealt karvu ajas, puhastas ja ravis. No ta lihtsalt oli nii eeskujulik ja kannatas kogu selle tunniajase rappimise välja nagu kangelane… kuigi võis silmaga näha, kui valus ja paha ta jaoks see kõik oli. Saba sorgus ja kõrvad longus ja valu ja hirm silmades. Vaesekene.
Aga nüüd läheb kindlasti paremaks. Saame tervise tagasi jälle.
Muidu jõudsin taas nibin-nabin oma juunikuu töödega joonele ja kuu viimasel kuupäeval viimased jupid ära saadetud koos aruandega. Väga raske oli see kuu tööd teha, tegelikult see oligi ainult üks julm enesesundimine need viimased paar nädalat.
Eks nüüd juulis vast saab ikka jälle energia ja entusiasmi tagasi ja kuidagi järje peale ehk.
Mõtsik Kaaren said,
2. juuli 2013 kell 18:58
Tore koerake teil. Paranegu häste.
2) jõudu kirjandusmaailmas toimetamiseks, seda siis altpooltloetu põhjal.
aidivallik said,
8. juuli 2013 kell 09:23
Tänud, Kaaren, jõudu läheb tarvis, nii koerakese ravimisel kui kirjandusmaailma veriste ja pisaraterohkete võitluste võitlemiseks.