Power Hit Radio vs Heavy metal never dies

Elu on põnev. Naabrid on lahedad. Seni suve täitnud Power Hit Radio on saanud vastulöögi: teisel pool aeda heavy metal never dies. See olukord täidab mu põnevusega, sest ega ma ei ässita, aga verd oleks huvitav näha 🙂
Pealegi see viimane muusikavalik meeldib mulle märksa rohkem kui esimene.
(See kõik toimub põhjusel, et linnas on Ameerika iluautode festival ja Alo võtab rohkelt külalisi vastu. Ja homme tulevad meile ka mõned. Põhimõtteliselt tähendab see seda, et pidu algas eile õhtul, käisime Otiga ka tunniks-paariks seal istumas, ja kui hommikul üheksa paiku ärkasin, märkasin, et pidu teisel pool aeda polnud ilmselt veel lõppenud. Tundub, et lõpebki alles pühapäeval, või siis mängib Alo veel esmaspäeva hommikulgi oma terrassil üksildast tiksuvat kaameli jumalat.

Mul on hea meel seda muusikat kuulda, aga samas mul on hea meel,et meie magamistuba jääb teisele poole ja sinna ei kosta midagi. Ja vahet tegelikult pole, sest lossipargist tulevad siia nagunii korralikud detsibellid. Kuulasin nüüdsama rohides oma aias treve Vennaskonna kontserdi ära. Tasuta.)
Palju komplitseeritum teema on minu jaoks päeviti töötoa akende all kuulatav populaarne tantsumuusika ja hilisõhtused purjus neidude vestlused meessuhete teemadel. Selle vastu aitab muidugi akende sulgemine ja arvutis oma muusika mängimapanemine. Meil on head tihedad aknad. See, et sooja ilmaga võiks õhuke toas liikuda, see on hoopis iseasi. Aga noh. Ma võtan seda kui iseenda halba karmat, sest ega minu naabritel minuga 20 aastat tagasi ka üldse kerge ei olnud. Pealegi kolib Power Hit Radio siit sügisel minema ja taas ootab ees rõõm tutvuda uute üürilistega.
Vanalinna tiheasustuse võlud ja vead. Igav küll ei hakka.
Nüüd ma teen veel tunnikese kirjatööd ja siis lähen vaatan Alo ja Kitu poole, mida naljakat nad veel teevad.

Advertisements

3 kommentaari

  1. Hundi ulg said,

    12. juuli 2013 kell 21:56

    Ha! Tuttav teema. Kui mu suveabiline, minust umbes sada aastat noorem, siin on, siis peab tingimata olema tümps. Millegipärast Power Hit Radio. Olen küll muusikaline kõikesööja, kuid kuidagi üksluine repertuaar seal raadiojaamas. Üks hea pala on neil seal viimasel ajal küll – Good Girl. Valgus tunnelis seegi…

  2. Maire said,

    12. juuli 2013 kell 22:34

    ohh jahh, meil on siin saarel ikka vedanud, kuigi mulle endale tundub sageli liiga lärmakas. Aga selliseid naabreid meil enam pole, kes mingit tümpsu laseks. Kõige lärmakam on siis kui autod Hiiumaa praamilt tulles mööda kimavad või mingi suvitajatest koosnev mootorratastega seltskond. Mina ei suudaks taluda isegi oma lemmikmuusikat kui seda mulle kusagilt kõrvalmajast suvalistel aegadel lastaks, vanaks jäänud vist 😀 Õues peab olema linnulaul, merekohin ja tuule sahin puudelatvades, ei muud 😀

  3. aidivallik said,

    14. juuli 2013 kell 14:58

    See tümps ja tümakas kurnab ära jah pikapeale. Kuid ma mäletan, et kui ma ise olin 20-aastane, siis ei saanud ka ise ühtki hetke ilma muusikata… Hommikul esimese asjana läks makk käima ja õhtul viimase asjana kinni. Kuid ma julgen oletada, et minu muusikamaitse oli juba siis natuke arenenum kui meie praegustel noortel hoovinaabritel. (Mitte et mu tollastel õnnetutel naabritel see elu kuidagi paremaks oleks teinud. Kahekümneselt ollakse üsna egoistlikud paraku, ja eriti muusika osas lihtsalt ei mõisteta, kuivõrd see teisi tegelikult häirida võib.)


Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja / Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja / Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja / Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja / Muuda )

Connecting to %s

%d bloggers like this: