Naabrimutil on põnev

Olgu öeldud, et pealkirjas nimetatud naabrimuti all pean silmas iseennast. Aga põnev hetk on tõepoolest – need meie väiksed lihtsad rõõmud siin Koidula mäel -, sest Power Hit Radio kolis nüüd välja ja juba mõnda päeva käisin ringi peas musti mõtteid heietades, mida hirmsat järgmiseks sinna tulla võib.
Aga eile, kui nägin teise pere kuuriukse juures keskit askeldamas, mõtlesin esimese hooga, et mida Alo siipool aeda teeb… ja kui see mees end veidike pööras, siis nägin, et ei olegi Alo. Aga üsna sarnane nägi välja. Kiilakas, teatud stiili esindava sokuhabemekesega, must nahk ja teatud assotsiatsioone tekitav suur valge ornament tagiseljal.
Jeesusmariajajoosep. Kui nüüd siiapoole tara ka tuleb heavy-metal-never-dies, siis läheb siin küll päris lõbusaks.
Ainult et siis ma küll enam ei tea, mida Sky Plus järgmises aias tegema hakkab.

Eile pärast tööd olid ajud aga sõlmes ja siis tegime Otiga veel enne pimedat väikese sutsaka raba äärde. Saagiks põhiliselt männikad, umbes nelja liiki puravikud, hallipiimased riisikad. Lisaks vedasin koju taas mõned seened, mida ma ei tundnud, ja määrasin nad ära. Külmaseened läksid söögiks, seepheinikud solgipange. Nüüd ma tunnen neid mõlemad, tore oli tuttavaks saada!
Teised marineerisin-kupatasin-sügavkülmutasin veel eile hilisõhtul ära, männikad aga on praegu veel kuuri seina ääres panges leos, eks ma õhtul kupatan ja möllan nendega.
Ja siis ma kirjutasin kella kolmeni öösel veel ühe “Saladuste” osa lõpuni – selle, kus pereema otsib oma abieluvärskendamiseks internetitutvust ja satub kogemata psühhopaadi otsa.
Nüüd teen lõpuni tellitud arvamusloo Õhtulehele, siis kell neli ootab mind Abikassa koosolek, kus arutame üht taotlust, ja pärast seda tahaks hirmsasti taas metsa… kuuskede, sambla, seente ja mändide seltsi.

Advertisements

3 kommentaari

  1. 19. sept. 2013 kell 16:40

    Heade naabrite tähtsust ei saa alahinnata, sest väärakas inimene võib sul aastate jooksul olulisel hulgal tööpäevi rikkuda ja elupäevi võtta, rikutud varast rääkimata. Maru raske on mingitki tööd teha, kui sul pidevalt teatud sorti lärm eluruumides on.
    Oo, kui põnevaid, erutavaid ja vastikuid lugusid mul jutustada oleks, ikka Saladused:) ja kõik mu enda või mu sõbrannade omal nahal kontrollitud! (Ja seoses sellega nii mõnigi rammus kivi meie yhiskonna suhtumise kapsaaeda ja mitmed korralikud jurakad politsei omasse kah.)

  2. 19. sept. 2013 kell 16:42

    Et mitte vale mulje ei jääks – ma ei armasta telekat yldse vaadata ja naudin iga päeva, mil meie tigipoks katki on. See-eest sõnalised arutelud ja päris inimesed on palju nauditavamad kui konservelu.

  3. aidivallik said,

    22. sept. 2013 kell 22:21

    Ma loodan, Mõtsik Kaaren, et kunagi me leiame aega omavahel oma huvitavatest naabritest ka otse laivis pikemalt pajatada! Aga tõsi ta on, milline eluküllus.
    Telekaga on meil nii ja naa, aeg-ajalt mul käivad lühemad telekavaatamise hood, aga suurema osa ajast seisab ta meil niisama. Palju on päevi, kus seda sisse ei lülitatagi.


Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s

%d bloggers like this: