Lühiülevaade vahepealsest

Viirus murdis mu siiski, aga mitte lausa maha. Toimimisvõime mingil määral püsis ja kirjatööd sai tehtud kah. Aeda ja metsa pole küll julgenud ronida, sest päris terve ma pole siiski siiamaani. Iga liigutus ajab higiseks ja teeb jälle nõrgaks. Päris ebameeldiv.

Käisime kolmapäeval Oti kõige lähedasema venna matustel, ja järgmisel päeval jäi ka Ott haigeks. Ma ei imesta. Ka mina olen sageli pärast matuseid tõbiseks jäänud, ilmselt sellise kurva sündmusega seotud emotsioonid soodustavad seda.

Pealegi hakkas ka tädi Tötsu turtsuma ja aevastama. Tal on muidugi praegu arenev jooksukas ka, millele meie vanamees reageerib liigsuure erutusega, nii et kardame ta pärast. Samal ajal endale aru andes, et 12 aastat 50-kilosele koerale tähendab paratamatult elukese sabaotsa. Nii et tehniliselt nagu ei oleks vahet, kas paar kuud varem või paar kuud hiljem… aga ikkagi, vahe on. Kangesti südame küljes on see vanake meil.

Nii, nagu selle foto peal, ei maga ta köögitoolides enam paar aastat (haige selg ei luba enam end niimoodi kokku kruttida).

Image

Aga muidu (kui nüüd toredatest asjadest ikka ka rääkida) mul vist oleks põhjust tähistada 10 kilo turjaltraputamist pudeli šampuse ja ühe korraliku tordilõiguga. Või mida ? 🙂

 

 

Advertisements

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja / Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja / Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja / Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja / Muuda )

Connecting to %s

%d bloggers like this: