Valimiste aegu puugid peal

Just, käisime Otiga täna eelvalimas ja pärast jalutasime tädi Tötsut, ning pärast koju tulles avastasin oma reide kinniimenud puugi. Õudne! Siis järgnes paanika ja puugieemaldus, Ott oli enne seda üritust proovikasse pilli mängima läinud, nii et protseduur algas sellega, et ma helistasin Otile, ütlesin, et issand, mul on puuk ja ma võtan selle kohe välja, aga nii õudne on. No ma pidin seda emotsiooni ju jagama temaga.
Ja siis ma kiskusin puugi ära, aga pea jäi sisse, oh taevane arm. Helistasin Otile, ütlesin, et pea jäi sisse ja et tulgu koju võtku välja. Ma ise ei näinud seda teha, sest see katastroofipiirkond paiknes mu parema reie tagaküljel. Isegi peegliga oli see üritus suht võimatu.
Siis tuli Ott koju ja surkis mind nõelaga ja pintsettidega, aga ei midagi.
Mina olin sügavalt veendunud, et see puugi pea nüüd kindlasti jätkab mu vereringesse kõikvõimalike puugimürkide eritamist ja et ma keeldun koos selle puugi peaga magama minemast. Nii et panin mantli selga ja marssisin EMOsse. Kus puugi pea hellade ja oskuslike kätega tõesti eemaldati, aga samas informeeriti mind ka sellest, et üks sissejäänud puugipea ei ole organismile enam ohtlikum kui suvaline pisike pind ega erita enam mingeid mürke, baktereid ega jõledaid puugihaigusi pärast seda, kui puugi keha on selle küljest eemaldatud. Et kõik, mis puugil oli mulle anda, on antud juba sisseimemise hetkel.
Ühesõnaga, pagana valimised oma vastava mentaalsusega. Muidu mul polegi eriti puukidega tegemist olnud, nad üldiselt ei tule mu peale. Metsas käies kasutan püüdlikult tõrjevahendeid. Ja täna puudus igasugune võimalus puugi hankimiseks üleüldse… kui see elukas mind muidugi esmaspäevast saadik (kui ma viimati metsas käisin) mu matkasaabaste voodri vahel ei oodanud või midagi sellist.
Mul on üldse elus ainult kolm puuki peal olnud. Tänasele eelnev kord juhtus 5 või 6 aastat tagasi metsas seenel olles, kui ma ühe oma kõhunaha küljest avastasin ja seenenoaga eemaldasin (koos peaga). Mis oli võrdlemisi rets värk, aga ma lihtsalt olin siis nii paanikas.
Huvitav, mida see mu külge kinnitunud puuk mulle siis nüüd öelda tahtis? Et “proua, võite küll olla kuitahes ignorantne ja põlastav poliitika suhtes ja loota, et distantseerumine sellest vereimemisest sind sellest tõepoolest distantseerib, aga näe – see tuleb ikka su ligi ja imeb end su külge, võib veel sind haigeks ka teha, nii et ehk mõtleks teinekord pisut viisakamalt neist asjadest?”

Jajah. Sellenädalane Läänlase-lugu oli igatahes selline. Ma ju juba ammu mõtlen, et näiteks oma arvamuslugusid võiks kirjutada siiski palju positiivsematest asjadest.

Advertisements

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s

%d bloggers like this: