Jah, ei taha neile õieti ligi minnagi. Nukker vaadata, nukker neid kasida, ja seda pealsepahna pole kuhugi panna, kompostkastis on selleks hilissügiseseks laadungiks ruumi selgelt liiga vähe. Nii et topin suurtesse prügikottidesse ja veame ema juurde kompostihunnikusse ehk (kui ta lubab. Eelmisel sügisel lubas.).
Täna oli muidu õues aiatööde jaoks päris meeldiv ilm, vähemalt ei niristanud midagi krae vahele ja tuul ka ei tahtnud ära lohistada. Ja nii ma mõtlesingi, et kui ma veel kaua oma sügispuhastusega jokutan, on jälle detsember käes, lumi maas ja kogu see räga hangede all… kevadise sula ajal eetrit risustamas. Hakkasin pihta! Jessas, mul on suurest laiskusest isegi kasvuhoonest veel varred ära koristamata. Ja mõned õunad puu all lillepeenras. Ja kõik muu ühesõnaga, mis hilissügisesse aeda tekib. Eks nüüd tasapisi saab jälle korda kõik, ja aed tuttu.
Lõpuks ilmus ära ka see arvustus, mille ma Postimehele kirjutasin – aga ilmus Ekspressis! Naljamehed. Need meediakontsernid on üks segane värk ja puntratants. Aga mis mul Ekspressi vastu ikka. Nad vist polegi mind varem trükkinud, vähemalt ma ei mäleta.
Meediast tuli läinud nädala lõpus veel üks lahe uudis: minu tööd on sel hooajal mõlemad taas suhteliselt järjekindlalt teletopi esikümnes, seekord siis konkreetselt neljandal ja kaheksandal. Kohe näha, et perenaine on jälle kodus pliidi juures, mitte ei kolista mööda Siberit ringi. Eile sain kirja: meil läheb “Saladustega” sel hooajal isegi niivõrd hästi, et telliti 4 saadet juurde, sh nii-öelda jõulu eri 23. detsembril. See tähendab täiesti pöörast 16-saatelist hooaega, nii et ma püsin praegugi veel sellest natuke nagu vapustatud olekus.
Muide, tahan rõhutada, selle nädala esmaspäevastes “Saladustes” olnud hirmus lugu vägivaldsest kasuisast, kes peale pideva psühho- ja peksuterrori ka lapse kassipoja ära põletas, oli algupäraselt tõepoolest päris kiri. Kiri 18-aastaselt tütarlapselt, kes kirjeldas sündmusi, mis viisid ta korduvate kodunt ärajooksmisteni ja liiga varase iseseisva elu alustamiseni. Muide, saates me tegime lõpu ilusamaks. Tegelikult toodi tüdruk Võrust tädi juurest ikkagi koju tagasi ja ta sattus järgnevate põgenemisretkede käigus üsna halbadesse seltskondadesse… nii et paraku tegelikult sellel ilusat lõppu ei olnud. Kirjutanud neiu tunnistas alkoholi liigtarvitamist ja suhtelist pahuksisolemist kogu oma elu ja maailmaga. Nii et tegelikult sellel lool hetkel veel ei olegi mingisugust lõppu.
Aga et teleloole oli ju lõppu tarvis, siis tegime ta sellise. Nagu see oleks ju võinud olla, kui…
Pagan, need laste lood teevad mu lihtsalt haigeks iga kord.
Sest kõiges nendega juhtuvas on süüdi täiskasvanud oma rumaluse, hoolimatuse, julmuse või nõrkusega. Aga vastutavad lapsed, ja kannavad seda vastutust oma turjal kogu ülejäänud elu.
Pidin ma nüüd jälle selleni jõudma. Rikun veel teie tuju ära.
Aidi Vallik avalikult 
Lisa kommentaar