Peaaegu täiuslik finaal

1. dets. 2013 kell 18:30 (Kultuuriminister, Muiduelu, Töised asjad)

Ma olen endaga väga rahul. Jõudsin KÕIK eelmise kuu tööd õigeks ajaks valmis ja ära saata, isegi selle raamatukorrektuuri. Hoolimata sellest, et reede õhtul olid veel Ivar ja Liis külas ja ma hetkeks olin mures, kuidas ma laupäeva ennelõunal veel need viimased 50 lehekülge korrektuuri ära loen. Aga lugesin. Ja saatsin parandused ja kõik. Täpselt ja tähtaegselt. Aplaus.
Ning pärast käisime ema juures saunas ja õhtul veel juubelil kah.

Aga sellest töö- ja muust tempost tulenevalt nüüd siin vahepealsetel päevadel postitusi ei olegi. Nagu mul ei õnnestunud ka ühtegi minutit telekat vaadata, kuskil käia või isegi viimast Sirpi hankida ja lugeda. Nii et maailmaga kursisolekul on nüüd hetkel mul küll augud sees… kuigi täna püüdsin neid lappida ja kultuuririndel toimunust ikka taas mingi ülevaade saada.

See SA Kultuurilehe nõukogu neljapäevane suur koosolek andis ühe väga õige tulemuse: neli koondatud töötajat palutakse vähemalt ajutiselt tagasi tööle.
Kuulutati välja ka uus peatoimetaja konkurss ja Väljataga jäi ametisse (mis tekitab minus taas mitte eriti usaldavaid mõtteid, millest ehk kunagi edaspidi, aga üldiseks suunaviiteks sobib ehk see lehelugu kultuuriajakirjanduse tuleviku kohta üldse.)
Arvamuslugudes käib mõtisklemine suurte juhtimisvigade (Neivelt), kultuuririnde vigade ja Sirbi otstarbekuse (keegi reformierakondlane Wesse Allik)  ning Kenderi ambitsioonika isiku üle (Hvostov), Sirbi-draamast kui poliitdraamast kui kunstiteosest (Kelomees) ja kommunikatsioonihäirest (Sinijärv). Sulev Vedler püüab Sirbi-draamat paigutada objektiivsemasse mõõtkavasse Ida-Virumaa õlitehase problemaatika kõrval.
Läinudnädalane “Foorumi” saade pakkus Sirbi-afääri osas päris põnevat väitlust poliitikute vahel.

Ja siis jälle see ERSO…?!? Ma ausalt öeldes ei suuda hetkel ise ka mõista, mis seal õigupoolest sünnib, mul pole olnud aega süveneda. Laupäeval tuli uudis, et Lang sai valitsuselt loa Eesti Kontsert ja ERSO lahti riigistada ja muuta sihtasutusteks, mis alustavad oma tööd sellistena veebruarist. Selle peale edastas Vardo Rumessen meediale Neeme Jäve protesti ja teate, et jätab ära ERSO aastalõpukontserdid (“Quo vadis” Klassikaraadios). ERSO direktor Kadri Tali oli ilmselt üsna ehmunud ja teatas, et Neeme Järviga olla sellest asjast ju samuti varem räägitud ja et ta ei mõista, millest selline vastuseis äkki.
Ühesõnaga, ma ei oska praegu sellest loost isegi mitte midagi arvata. Info on liiga vastuoluline ja seda on liiga vähe.
Aga seda “Quo vadise” saadet ma soovitan tõesti kuulata, seal on ka väga hea arutelu küsimuse ümber, mis on õieti kõrgkultuur ja milleks seda vaja on.