Täitsa lõbus on

Mulle ikka meeldib mälumängus käia, jah. Mis siis, et me kõrgeid kohti seal kunagi ei saa, aga see on sellegipoolest üks väga lahe tegevus. Läinud laupäeval käisime jälle. Maakilva II eelvooru mäng. Küsimusi ja vastuseid saab lahti klikkida ja uurida siit. Aalujatele – ma esindasin teid seekordki väärikalt, sest pooppuu tundsin ära. See, et ma krookustega alt läksin, on tegelikult lubamatu, ja ausalt öeldes oli see ennatlik vastus. Oleks ma viitsinud küsimuse süvenenult läbi lugeda, oleks ma ka krookused õigesti vastanud, aga näe, nii see läheb, kui inimene on liiga kärsitu ja enesekindel. Noh, umbes 7 küsimuse vastused jäid meil lauda kah. Peame ilmselt rohkem praktiseerima.
Läänlane on pärast seda, kui Tarmo sinna tööle läks, uskumatult operatiivne ja sisurohke. Kui nii edasi läheb, siis ei jaksa seda enam varsti läbigi lugeda. Igatahes juba umbes tund aega pärast mälumängu lõppu, kui me linna tagasi jõudes Taksisse istuma läksime, olid seal mängutulemused juba üleval. Nagu nähe, tolgendame meie oma Kepimurdjaga stabiilselt seal 6. ja 7. koha vahel, ja vabariiklikus kokkuvõttes oleme 47. Nii et mängime jaanuaris edasi rahvaliiga B-finaalis.
Edasi keeras see laupäev kuidagi kogemata üsna piduseks. Kuigi me Otiga olime hommikul sigalas käinud ja hunniku kraami jälle ära toonud, mis tükeldamist ja sügavkülmutamist nõudis. Mõtlesin sellele kerge murega küll, kui hiljem õhtul veel edasi Kaldatesse läksime, aga ei juhtunud selle lihaga seal puukuuris õhtu ja ööga ka midagi. Pühapäeva hommikul tegelesin asjalike asjadega edasi ja kõik sai korda.
Pühapäev tõi mu lastenäidendi kontrolletenduse. Läänlane kirjutas sellest ka. Ja Arvo Tarmula tegi pilti:
1470326_787534477929075_1010679689_n

1465346_787534484595741_1211773512_n

Minu meelest on see lihtsalt väga vägev, kuidas Paljasmaa teeb siin praktiliselt mittemillestki midagi. Saab kõik mängima, lapsed, harrastusnäitlejad, lavastused toimima… kõigi võimaluste ja ressursside suhtelise suure piiratuse juures. Samas on see natuke nukker ka alati, sest kogu aeg näed, kuidas seal (temas) on ju materjali küllalt ka hoopis teiste võimaluste, päris lavade jne jaoks. Aga nokitseb siin harrastustasmel. Mitte et harrastustase oleks midagi halba. Vastupidi, see on väga vajalik, kogu- ja ühiskonda mõõtmatult rikastav asi, aga mõne inimese eneseteostuse ja potentsiaali ja professionaalsuse avaldumise mõttes võib see teinekord olla nagu liiga väike tuba või nii.
Ühesõnaga, mulle on alati väga meeldinud, mis Paljasmaa mu (ja teiste) tekstidega laval (või kujutletaval laval) teeb.

Aga nüüd ma pean jälle toimetama hakkama, sest järgmine esmaspäev on tähtaeg. Nõustusin siin vahepeal taas ühe aiandusraamatu nokitsemiseks võtma.

Advertisements

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja / Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja / Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja / Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja / Muuda )

Connecting to %s

%d bloggers like this: