Jõhvi Gümnaasiumis ja rekka ees

Nii kiire on jälle, et isegi blogi jaoks võta seda aega patuga pooleks.
Aga võib-olla ei tule sellest katastroofi, kui vahepeal ikkagi püüan lühidalt raporteerida.
Üleeile käisime Elamusaasta projekti raames Otiga Jõhvis. Mul oli Jõhvi Gümnaasiumis koos näitleja ja lavastaja Eva Klemetsiga kaks esinemist seitsmendatele klassidele.
Äärepealt oleks läinud nii, et me poleks pruukinud kohale jõudagi. Meie Sussi elektroonikasüsteem käitub vahepeal imelikult, ja tegelikult teeb seda juba suvest saadik, nimelt ta võib mingil suvalisel hetkel mootori lukku panna. Noh, seda on suvest saadik mõne korra ikka juhtunud, aga pärast paariminutilist seismist tee ääres läheb Suss jälle ilusti käima ja sõidab ikka edasi sinna, kuhu vaja.
Aga seekord otsustas Sussi elektroonika mootori lukustada täpselt hetkel, mil lõpetasime suurest, haagisega rekkast möödasõitu ja olime just tagasi reastunud.
Maanteekiirus võrdlemisi hea ilmaga, eks te kujutage ette. Mootor lukus, rool kange, 20 tonni müriseb kuklasse.
Oti reaktsioonikiirus on muidugi imeline. Ta umbes kümnendiksekundi jooksul jõudis ohutuled sisse litsuda ja juhtis kange rooliga Sussi rekka eest diagonaalis teepervele, napilt samal hetkel mühises see 20 tonni meist ka mööda.
Õudne, õudne, õudne, ma ütlen.
Siis me otsustasime, et enam mööda ei sõida, ja vaatame kuni Haruteeni, kuidas Suss käitub. Et kui 1 elektroonikajama enne seda veel tuleb, siis keerame kodu poole tagasi ja jätame Jõhvi minemata. Sest MIDA me teeme sellise Sussiga selle hullu Tallinna ringtee peal, kus tuleb umbes kümnete rekkatega võidu sõita?
Noh, igatahes Jõhvi me jõudsime, ja õhtul tagasi ka. Jõhvi Gümnaasium tundub tore kool ja esinemised läksid ka väga toredasti, ja Eva oli väga vahva, mul oli tõesti hea meel temaga tuttavaks saada. Õpetaja Janika tegi meist pilte ka, selle peal räägib parajasti Eva:

SAMSUNG CAMERA PICTURES

Ja siis näitan veel ühte teist pilti, kus mul kogemata on küll näpp näos — ma ei mäleta, mida ma seal näitasin, või kohendasin prille lihtsalt —, aga seal ma olen peal peaaegu kogusuuruses, ja et siin mõned kauge kandi sõbrad on uudishimulikud olnud, et kuidas mu 15 kg kaalukaotust küll välja võiks näha, saavad seda näha.
Ma ütleks, et väljanägemine peaaegu nagu normaalsel inimesel juba. Peegli ees ei saa ise õieti arugi, aga foto pealt näen küll.

SAMSUNG CAMERA PICTURES

Ja küll ma veel tuleval suvel ilutsen, te ei kujuta ettegi.
Ma loodan.

Aga oma töödega olen jälle puntras, sest see viimane toimetamistöö osutus arvatust palju, PALJU keerulisemaks. Pean seal massiliselt lauseehitust ümber konstrueerima, sest süntaks on selle tõlkija nõrk koht. Ja see võtab jubeda aja. Ja esmaspäeval on tähtaeg. Ja ma pole selle nädalaga veel esimest toimetusringigi lõpuni peale jõudnud.
Jube, jube.
Ning täna müün Haapsalu kultuurimaja jõululaadal oma uut raamatut. Õhtul on sugulaste ühissünnipäev ja pärast seda vist Ivari oma tähistamine ka. Ja homme on ühe kauaaegse hea peretuttava matused, kuhu me oleme Otiga kutsutud. Ning ajaga on kuidagi kõik täitsa käest ära.

Advertisements

2 kommentaari

  1. Muhedik said,

    15. dets. 2013 kell 18:06

    Sind peab kohe pikalt imetlema, oled end na õhukeseks lihvinud. Suvel lähed missivõistlustele 🙂
    Need talvised sõidud pole tõesti suuremad asjad, eriti veel, kui Sussid tõrkuma kipuvad, hea, et jõudsite siinna-tänna pelga ehmatusega.
    Karlsson ütles, et maru rahulik peab olema, küll see aeg ka end lahti harutab.

  2. Milda said,

    22. dets. 2013 kell 20:18

    Nii kaunis! Kirjutan Fb sônumitesse, uudishimu tapab:)


Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s

%d bloggers like this: