Silmapaistev mõistus ja taiplikkus!

Läinud laupäeval käisime oma Kepimurdjaga taas mälu mängimas, rahvaliiga B-finaalis. Tuli välja, et tegemist oli meie hooaja parima mänguga, ja isegi meie võistkonna kogu eksistentsi parima mänguga, sest B-finaali oleme me varem ka ühel korral saanud, aga A-finaali mitte kunagi.
Seekord aga jah, endalegi üllatuseks osutusime üle Eesti võistelnud 40 rahvaliiga võistkonna hulgas viiendaks ja platseerusime seega hoogsalt A-finaali.
Tubli, härrased! Tänan soodsate küsimuste koostajat ja silmapaistvalt suure mõistuse ja taibuga võistkonnakaaslasi!
Selle mängu küsimused/vastused ja lõpptabeli saab lahti klikata siit leheküljelt.
A-finaalis meil kardetavasti midagi head oodata ei ole. Selles osalevad ka superliiga võistkonnad, ning nendega me ennast paraku võrrelda ei saa. Need kuradid on profid.
Aga las ma vähemalt praegu olla uhke nagu kukeke. Kuni selle A-finaali mänguni, eks ole.

Neiukese mütsi sain valmis, aga kahjuks unustasin enne äraviimist üles pildistada. Ja nüüd koon oma isiklikule tütrele sokke, ta viimane kord kodus käies kurtis sokituse üle. Mina ei tea, kuhu ta need kõik kaotab, tal peaks neid olema nagu murdu… võib-olla sööb salaja lõnga ja tema alter ego on koi?

Aga külm on, talv on, mulle ei mõju see üldse hästi. Kohe närvid lähevad hellaks ja ma tunnen, et olen tasakaalust väljas. Vahel on talve ilus vaadata küll, aga enamalt jaolt on see mulle ikkagi ebameeldiv, tundub ohtlik, kurb ja tekitab ärevust. Võib-olla ma olen eelmises elus surnuks külmunud ja sellepärast reageeringi talvele niimoodi täiesti ebapõhjamaiselt. Mine tea.
Aga noh, paari nädala pärast hakkan jälle vaikselt ära harjuma ja siis läheb paremaks. Ning üleüldse on varsti märts käes. Poolteist kuud veel, siis hakkan tomateid külvama. Ja see on üks väga lohutav mõte.

Advertisements

2 kommentaari

  1. 17. jaan. 2014 kell 02:03

    On olema sokisööja, kes on nii kohutav, et mu traumeeritud mõistus unustab alailma ta nime. Meie peres on see eriti painav ja yks mu koduse invaliidistaatuse põhipõhjuseid. (Syzhee sokihullust erak-kodupere…isikust) Kudumine aga ravib hinge ja teritab mõistust, mõned meist, kudujatest, suudavad ka korralikult raamatuid valmis kirjutada, erinevalt siinkommijast.
    Mälumäng on hea.

  2. Muhedik said,

    21. jaan. 2014 kell 11:01

    Ma kohe kadestan Sind veidi, mul kahjuks pole enam kedagi, kellega mälu mängida:)
    Kudumiseni ma pole kahjuks samuti sel hooajal jõudnud 😦
    Aga talve ma armastan ja imetlen. Me vist ei anna endale aru, kui palju me aastaaegadeta vaesemad oleksime


Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja / Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja / Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja / Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja / Muuda )

Connecting to %s

%d bloggers like this: