Päevad tuhisevad

Päevad tuhisevad nii, et pole nagu enam aegagi ringi vaadata. Ja ma püsin lausa kohutavalt tempokas, organiseeritud ja sirge joone peal nii majapidamise kui oma töödega – ei saa mitte end kiitmata jätta, sili-sili-pai. Kui on hea olla ja hoog sees, tuleb niimoodi põrutada, kaua lastakse.

Mis muidugi vahepeal juhtus, oli see, et too lastejutt, millest siin umbes nädala eest pajatasin, osutus kirjastuse formaadi jaoks liiga pikaks. Tulnuks kas oluliselt kärpida (aga kärpe ulatus olnuks sel juhul tervelt pool mahust, nii et… mis sellest siis järele oleks jäänud?) või uus jutt kirjutada. Võtsin mõne päeva mõelda, tegin üks õhtu Otiga köögilaua taga ajurünnaku – ja uus jutt vormus eile failiks ning läks  teele.

Paljasmaale lastenäidendi sain samuti valmis. Ma pole ise küll päris 100% rahul, midagi selles veidi nagu häiriks mind. Aga tegeliku lavastamiseni on ju veel aega kuipalju, küll ma jõuan seda mudida ja näperdada, kuni selle sõlme lahti harutan. Praegu on oluline asi üldse käiku lükata.

Laupäeval käisime Kepimurdjaga mälumängus. Paides, Rahvaliiga A-finaalis, kuhu me üldse saime esimest korda ajaloos, kuigi me mängime oma võistkonnaga ju juba mingi tosin aastat. Ja muide, sellest finaalmängust ei kujunenudki sellist tohutut põrumist, nagu ma pelgasin — sest mängus oli koos siiski Eesti rahvaliiga paremik —, ja kui üldkokkuvõttes saab öelda, et lõpetasime Maakilva hooaja rahvaliiga 17. võistkonnana üle Eesti mänginud umbes 60 võistkonna hulgast, siis on see õigupoolest isegi lausa äge värk. Selle mängu küsimusi, vastuseid ja lõpptabelit saab lahti klikata siit.

See laupäev läks üldse kätte täiesti hullumeelseks, sest tagasi ma sõitsin “poistega” vaid Raplani, Raplas istusin ümber meie oma Sussi sisse, millega Ott mind Kodilasse Mamma juurde sünnipäevale edasi viis. Teekond sünnipäevalt koju viis veel läbi Visu (mu eksabikaasa, kellega olime abielus 1992 — … , see lõpp oli meil kuidagi sujuv, nii et elasime enne juba tegelikult aastaid lahus, kui ametlikult ükskord ära lahutasime, noh, Otiga abiellumiseks aastal 2000 oli vaja vahepeal tagasi vallaliseks naiseks saada) ja Lili uue kodu Kuusikul, seejärel tuhinaga Haapsallu, Maximast läbi, brändi kaasa, ja Tarmo sünnipäevale Sadama viide. Ott samal ajal suundus kokkulepitud bändiproovi ja liitus meie teistega seal sünnipäeval hiljem, millalgi üheteistkümne paiku. Vot selline tempo on pidude ja pillerkaaritamistega siin.

Pühapäeval hakkasin jälle tööle, alustasin meie tuntud ja armastatud lastekirjandusklassiku (ikka tõelise klassiku — ega ma praegu endast räägi!) kahe tulevase raamatu toimetamistööd. Tegin seda edasi eile ja tänagi, hommikust kuni siiamaani. Esimene ring sai neile nüüd peale, nii et nüüd jooksen vahepeal natuke ringi ja teen muid asju ka.

Advertisements

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s

%d bloggers like this: