Puhkuseplaanid

Uudiseid pole. Käisime täna hommikul Otiga korraks sõitmas, tahtsin tabada üht inimest, kellelt aiamaalapi kohta küsida (on sellel maa-alal “natšalnik”), aga ei saanud pihta. Telefonis teisalt samal teemal ka pettumused. Mis pagana variant see on, et Narva inimesed (üks sats, kes pärast Nõukogude sõjaväeosa väljaviimist ja siinse sõjalennuvälja likvideerimist otsustasid mitte Venemaale tagasi minna, vaid Narva kanti kolida) oma Haapsalu-lähedastes endistes aianduskooperatiivides asuvaid suvilakökse ja -krunte maha ei müü, kuni “babuška” veel elab (mis on arusaadav), aga ise ei kasuta ja rendile ka ei anna?

Hirm ilmselt, mis muud. Ulakaid, hooletuid ja halbu inimesi on ilmselt palju. Ja parem karta kui kahetseda. Nii et tegelikult ma mõistan küll. Aga ikkagi, pagana pihta, mis variant see on… Ja kuidas neid nii palju on?

Ühesõnaga, ei ole see tuju täna suurem asi.

Tegin keeletoimetust. Juba ootab uus töö samuti järge, kiire tähtajaga. Ja veel mõned stsenaariumid. Hea, et nii on.

Püüan sel kevadel planeerida oma töid nii, et suvel puhkuse saaksin. Ma tunnen siirast huvi, mis tunne see võib olla, kui terve kuu aega järjest kirjatööd ega keeletoimetust ei tee. Mul pole sellist puhkust olnud juba… isver, umbes 13 aastat. Aga sellise puhkuse tekitamine tähendab, et ma peaks oma kuu aja tööd kõik ette ära tegema. Kui kolme kuu peale ära jaotada, siis vast on võimalik? Ja siis juuli esimesel päeval võtan asjad sealt kaustast ja saadan kõik sinna, kuhu vaja, ja esimese augustini ei kirjuta ühtegi seostatud teksti ega toimeta kümmet tähemärki ka. (Blogi võib-olla välja arvatud.) Sest ma tõsiselt tunnen, et vajaksin päris puhkust, pikemat kui paar süümepiinadega halliks kirjatud päeva.

Aga tegelikult ma kardan, et see viib selleni, et ma juuli algul avastan peast mingi uue idee, mida tohutu entusiasmiga kirja panema hakkan, nt saan mingi üüratu inspiratsioonipalangu, mille tulemuseks on ikkagi see, et puhkust netu. Samas suur pluss on ikkagi asjaolu, et siis mul on pea ja käed selle oma asja ajamiseks ju vabad, ei pea sügelema ja kügelema mingite tähtaegade pärast.

Njah.

Advertisements

2 kommentaari

  1. Maire said,

    22. apr. 2014 kell 21:04

    Kui juuli alguses saabub suur inspiratsioonipuhang ja tunned, et kohe pead kirjutama, siis võta seda kui aktiivset puhkust. Igasugu hobide ja muude meeldivate asjadega võib vabalt puhkuse ajal ka tegelda 🙂

  2. aidivallik said,

    22. apr. 2014 kell 21:19

    Ei saa võtta kui aktiivset puhkust, ma koolis töötamise ajal proovisin. Kirjutasin suviti. Tegelikult küpsetab see ikkagi läbi, kui vahetpidamata järjest lasta. Eriti see inspiratsioonipuhangute kütkes kirjutamine, kui ma ei suuda selle kõrvalt isegi sööma või pissile minna ja magada ka ei raatsi. Töö käigus tunned ainult vaimustust ja otsekui lõputut energiat ja hasarti, aga pärast tuleb kukkumine seda sügavamale. Seilasime, teame.


Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja / Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja / Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja / Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja / Muuda )

Connecting to %s

%d bloggers like this: