Tuli ära!

Haa!

Ma olen nüüd pilpaküla ehk viisakas keelepruugis aianduskooperatiivi aiamaarentnik. Uskumatu, et 350 m2 paar aastat söötis seisnud maad paljude teiste sarnaste maaribakeste vahel võib mõne inimese nii õnnelikuks teha!

Sõitsime Otiga jälle õhtul mööda neid pilpakülasid… ja käisin selle maa-ala pealiku ukse taga. Üksainus maatükk oli neil vaba, ja selle me saime, täiesti naljaka aastarendi eest. Ma ei julge seda summat väljagi öelda, sest te keegi ei usuks, see on tänases Eestis nii vähe, et ei ole peaaegu üldse midagi. Ütleme nii, et kuutasu tuleb sentides. Nõukogude ajal asutuse juurde loodud aianduskooperatiiv, mis siiani tegutseb tolleaegsete joonestatud plaanide alusel ja arvestus jookseb hämmastava täpsusega. See on tegelikult päris korralik rehnut ja süsteem, mida seal siiamaani peetakse, mis oli mu jaoks üllatus. Ma kujutasin ette, et see kõik on kaootilisem ja isetekkeline ja isearenev ja isevohav jne, umbes nagu aiandusgeriljad ühiskondlikul maal – aga ei. Rehnut on täpne ja vanapaar, kes seda rehnutti peab, äärmiselt sümpaatsed inimesed.

Nüüd läheb alles õieti huvitavaks. Mu verevarustus paranes hoobilt ja uusi plaane ning tegutsemistuhinat olen tuubil täis. Ja ootan iga järgmist päeva, sest jälle on võimalik midagi uut teha, uusi asju kogeda ja luua. Imeline!

Varsti kavatsen pilte ka panema hakata.

Advertisements

1 kommentaar

  1. Maire said,

    23. apr. 2014 kell 22:07

    Sa oled ikka täiega lahe kuju! 🙂 Pane jah pilte, nii põnev oleks näha, mida sa seal korraldad 🙂


Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

w

Connecting to %s

%d bloggers like this: