Roomajaid jagub

Ükspäev nastiku munad, kohe järgmisel päeval aga, kui Ott sõnniku pealt kilet kergitas…

rästik

rästik1

Piltidel juba põgenemas.

Rästikud mulle head meelt ei tee. Mul pole madude vastu küll midagi, nad meeldivad mulle, minu meelest on nad väga ilusad, aga rästikut ma oma lähikonda tema mürgisuse pärast siiski ei sooviks. Noh, loodan südamest, et ta lahkub. Äkki läheb ikka metsa tagasi. Hiljemalt siis, kui Ott jälle trimmerdama hakkab.

Selle rästikunalja peale naabrid-venelased täna rääkisid, et seal on neid varemgi olnud, alles mõni päev tagasi olla keegi ühe suure rästiku avastanud keset teed roomamas ja talle lõpu peale teinud. No ma ei tea… see ka pole see, teise elu kallale kohe minna. Minul oleks kahju, mina ei suudaks. Temal ju ka hingeke sees. Ja oma maoelu elada.

Võib-olla, kui ma teda järgmist korda näen, peaksin temaga aupaklikust kaugusest lihtsalt rääkima ja veenma teda mujale asuma. Nagu ma kahest herilasepesast oma koduaias olen veenmismeetodiga lahti saanud. Sõber Ivar õpetas seda mulle. Ja täiesti kummaline, aga minul mõlemal korral toimiski. Seisin pool tundi herilasepesa läheduses, nii lähedal, kui julgesin, kutsusin Maaema vahendajaks ja rääkisin herilastega, et ma tõesti ei taha neid tapma hakata, aga herilasepesad minu magamistoa akna ja teisel korral otse käigutee kõrval on mulle eluohtlikud. Ja et ma võin nende nõelamisest ära surra. Ja et ma ei taha neile isegi kogemata haiget teha, nii et nad mind nõelama peaksid, aga arusaamatusi ja äpardusi võib ühiselus ikka ette tulla.

Mõlemal korral jäeti need pesad maha ja mindi mujale. Uskuge või ärge uskuge. Ma ei pidanud kedagi tapma. Ja keegi ei nõelanud mind.

Äkki on võimalik ka rästikutega lihtsalt rääkida?

Järgmiseks — aga maakirpude, kapsakoide ja kapsakärbestega? Aga nende vastu ei ole mul küll nii kaalukaid argumente… ainult see, et ärge sööge minu toitu, olen ahne inimene.

Täna õhtul oli aga meie sõnnikuhunniku kile all kena ja ohutu nastik. Tema pages kahjuks nii kiiresti, et pildistada ei jõudnudki. Muide, FBs mu vana klassiõde räägib, et nii nastikud kui rästikud pidid armastama maasikaid. Tema peab maal talu ja on näinud konkreetselt, kuidas need elukad tema marjadega maiustavad. Tema meetod on lihtne: kui minnes jalgadega kõvasti trampida, siis lähevad maod eest ära ja saab ise ka maasikaid korjata.

Vot nii.

Mis siis veel. Adapteerisime tädi Tötsut Alo ja Kitu pool nende koertega, et oleks pikemasse sõitu minnes võimalik Tötsu sinna hoida viia. Tädi Tötsu on absoluutselt soliidne, sotsiaalne ja kuulekas, väga viks preili. Sealsed koerad reageerisid esiotsa siiski üsna ärevalt. Hiljem aga olukord rahunes ja meie plaanist võib harjutamise peale isegi asja saada. Ehk saab ikka. Sest hirmus tore oleks vahel Tartu kandi sõpru külastades  kuhugi ka magama jääda, ilma et peaks alalõpmata öösiti tagasi sõitma. Ja hirmus tore oleks, kui ei peaks alati nii kohutavalt kiirustama ja jälle ja jälle nentima, et sellele ei jõuagi külla, ja tollele… oh jah.

Kirjutasin stsena  — mehest, kes elab veendumuses, et ideaalses suhtes ei tülitseta, ja siis ta jätab oma tülitseva naise ning suundub ideaalsemaid suhteid otsima, aga ei leia. Mõistagi. Käisime Bauhofis, kust Ott soetas meile laekunud laenutushüvitise raha eest bensutrimmeri. Ogoroodina. Õhtul tuli Tom, grillisime, istusime aias – üle hulga aja oli ilus soe õhtu, mis seda lubas. Nüüd siis siin. Natuke stsena kirjutada kavatsen nüüd öösel veel ka. Kuu lõpp ju, jälle kõik tähtajad põlevad.

Advertisements

7 kommentaari

  1. kiskjasiil said,

    29. juuni 2014 kell 09:08

    Nii ongi. Inimese võimed loodusega suhelda on piiramatud, tuleb need üles leida. Mina proovisin närilistega, aga veenmisoskused jäid vist kehvakeseks. Kuigi jah, põhikokkulepe oli, et elage, aga ärge mu taimi kahjustage. Kui kokkulepet rikute, siis hakkan jahti pidama.
    Kui ma oma kivilat ehitasin, siis käis üks uudishimuilk hiir vaatamas, et mis toimub. Ma olin sellest nii pahviks löödud, et mis ma nüüd teen, ma ei saa teda ometi ju maha lüüa.

    Mu kodukodus elavad nastikud terrassi all, seal lähedal on tiik ja siis jõgi. Ma ikka ehmatan vahel, kui neid käiguteedel soojendamas näen. Rästikuid majaümbruses õnneks ei ela.

    Siin aias on vaid sisalikud ja vesilikud. Hoolitsen nende elupaikade eest ja arvestan kevadel, et ma oma varase toimetamisega nende und ei segaks.

  2. Muhedik said,

    29. juuni 2014 kell 15:01

    Ma ka ei lähe asjata kellelegi kallale, las elada rahus, aga veidi eemal, meil maad ju küll. Aga sipelgate ja muttidega kui nad taimede alla poevad, ei saa mingi jutuga kokkuleppele 😦

  3. rahutu rahmeldaja said,

    29. juuni 2014 kell 16:52

    eks nii ongi, et algul veenad ja kui sellest on kasu siis on kõigil hea olla, kui ikka asjad hapuks lähevad tuleb vahel ka enda õiguste eest seista, aga jalgade trampimine aitab madusid tõisielt peletada, ma kardan neid ja pole ka kõige maduderohkemas kohas neid eriti kohanud, samas olen tõesti õnnelik, et meie kandis madusid lihtsalt ei ole 🙂

  4. Indigoaalane said,

    30. juuni 2014 kell 08:31

    Kui uskuda Kivirähki:) siis ussid on igati intelligentsed tegelased ja inimeste vennad. Seega, kui Sa juba putukakeelt oskad, siis ussisõnad peaks olema tühiasi:)

    aga ilma tülitsemata on võimalik elada küll. Ma tunnen päris mitut inimest, kes väldivad konflikte. Iseaasi, millega see lõppeb.
    Jään huviga filmi? näidendit? seriaali? ootama.

  5. reet said,

    2. juuli 2014 kell 23:24

    Rästikutapmine muutub väga ahvatlevaks tegevuseks, kui su oma laps parajasti haiglas rästikuhammustusest toibub. Ma läheks praegu väga meelsasti kirvega, aga ta kurivaim ei püsi ju seal lauda taga, kus vanim poeg talle 10 tundi tagasi otsa kukkus …

    • aidivallik said,

      2. juuli 2014 kell 23:31

      Oi jumal… lapsele kiiret tervenemist!

  6. Anu said,

    25. juuli 2014 kell 18:26

    Munad tundusid nii pisikesed, aga nastikubeebi on päris suur 🙂


Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s

%d bloggers like this: