Pühapäeva õhtul tuli surmasõnum.
Istusin sõnatuna aias veel tund üle südaöö, mõtlesin, meenutasin, ei saanud aru, miks. Kuidas siis nii. Misjaoks. Ja mis täpselt juhtus. Nii segane lugu on see, palju küsimusi omaste ja kõigi teiste jaoks.
Ja nii ongi läinud veel üks mu “hullude aastate” sõber Kollasest majast ja sealsest kommuunilaadsest seltskonnast. Maailm on natuke tühjemaks jäänud.
Lisa kommentaar