Küps-ebaküps-üleküps

See on praegu ogoroodinal põhiline mõistatus. Et ma kunagi varem nii mastaapselt köögivilja pole kasvatanud, siis ma lihtsalt ei tea, millal asjad küpseks saavad ja millal tuleb ära korjata. Näiteks arbuusi korjevalmidust pean ka guugeldama. Kurkide ja tomatitega aga on märksa lihtsam, nendega on ema kõrvalt teatud kogemus olemas.

Brokolit tuleb ja tuleb. Ja suvikõrvitsaid. Ja kurke. Homme toon esimese satsi põldube ära. Aga täna õhtul:

õhtune korje

Ogoroodinal käimine on paraku praegu komplitseeritud, sest nüüd ütles ka meie asendusauto aku üles ja peame oma lühemateks sõitudeks naabrimehelt masinat laenama. Millal, oh, millal me küll oma Sussi tagasi saame???? Ja kui selle nädala jooksul nüüd midagi õnnestavat sellel rindel ei juhtu, siis Aalujate kokkutulekule ma laupäeval ei saa ühegi valemiga… Aga ma ikka loodan, et Pürksi Ott leiab aega meie Suss kokku kruvida ja tagasi tuua. Ehk. Ehk.

Augustibluus oli kirev ja kuldne nagu ikka. Majakeses mul 10 inimest, vaata et kõik horisontaalsed pinnad asemeid täis. Kolm lustakat päeva. Oh, mulle meeldib see aeg!

Ainult see palavus, mis on ilmsiks toonud mu magneesiumipuuduse (ilmselt higistan lihtsalt kõik välja) ja mille tõttu lihased teevad vaikselt ja valulikult krambitamismänge. Hakkasin magneesiumi juurde võtma. Usun, et aitab. Sest ilma on ikka valusavõitu ja lihased ei reageeri nii, nagu mina tahan. Näiteks laupäeva hommikul, kui meil tuli Heikiga pähe hommikul äsja tõusnuna natuke polkat tantsida, tõmbasin vist lausa reie natuke ära ja olin pärast kaks päeva peaaegu vigane.

Ja siis pühapäeval sain maal ema juures herilase käest sutsaka. Ilusti paistetasin üles. Aga see pole midagi võrreldes tänase vaatepildiga Läänemaa EMOs, kus ühel neiukesel olid herilase sutsust mõlemad silmad tennisepallideks paistetanud. Vot see oli kohutav.

EMOs ja haiglas veetsin täna pool päeva sellepärast, et mu isiklik tütar oma hommikusel jooksuringil suutis päris koledasti kukkuda. Mille tõttu tühistuvad ka tema neljapäevased reisiplaanid, oh jah. Kahju tast kangesti, aga õnnetusi lihtsalt juhtub inimestega vahel.

No ja siis juhtus veel see, et teod oskasid kuidagi mu paljunduskasti sisse pääseda ja sõid Jocheline pistikud lehtedest paljaks. Kõik. Mille tõttu ei saa kardetavasti enam ainsastki asja. Olen lausa kurb oma naiivsuse pärast, mis julges selle kasti (kile klambritega ümber löödud) õue vilusse jätta. Oleks pidanud ikka tuppa tooma. Oleks-poleks… mõru meel ja pettumus.

Aga muidu on vist ikka hästi. Hakkan nüüd brokolit tükeldama ja sügavkülmatama.

Advertisements

1 kommentaar

  1. Maire said,

    6. aug. 2014 kell 13:22

    Kole lugu, mis su lapsega juhtus 😦
    Kuidas sa seda brokolit sügavkülma paned, kas lihtsalt nagu on või kuumutad enne läbi? Sander siin ütleb, et peab enne sügavkülma panemist 1-2 minutit keevast veest läbi laskma – huvitav, kas see vastab tõele?


Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s

%d bloggers like this: