Saatsime täna Alo puhkama

Ma olen õnnelik ja tänulik kogu selle aja eest, mis ta meie kõrval elas, oli ja toimetas. Ta oli hea mees ja väärt inimene, meile armas ja oma. Jagasime oma igapäeva. Olime tihedalt seotud jutuajamiste, kohvijoomiste, ühiste tööde, ettevõtmiste, askelduste, vastastikuste abistamiste, pidude ja muusika võrku. Kõrvalmaja terrass on nüüd Alota tühi ja vaikne. Väga raske on harjuda koju tulles mitte läbi metsviinapuuheki hüüdma: tšau, Alo!

Sest see tundub ikka veel nii võimatu, et ta ei toimeta enam seal.

Nüüd sõidab oma mootorrattaga edasi pilvede peal.

Alo

 

1 kommentaar

  1. maria said,

    8. nov. 2014 kell 12:42

    Jah, kõik toimib ju edasi. Ainult nüüd teises ajas, teises kohas…


Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s

%d bloggers like this: