Mõnus köök ja mõnus soojus

Mulle on alati tundunud, et diivan köögis on hea mõte. Ja nüüd, näe, selgub, et ongi. Parim koht pärastlõunaseks väikeseks uinakuks. Parim koht jalad enda alla kerida ja teed juua. Parim koht käsitöö tegemiseks. Parim koht kuulata puude praksumist pliidi all ja nautida levivat soojust. Sellepärast ma ka puuküttega pliite nii väga fännan, et need teevadki köögist kodu südame: sooja, hubase, rõõmsa. Meie koduotsinguil üks oluline kriteerium mu jaoks oligi puupliidi olemasolu või võimalus seda sisse ehitada.

köögis kudimas

 

Ja köögiaknast avanevad imelised vaated ja imelised loojangud. Tänane õhtuetendus oli näiteks täiesti punane. Punane-punane. Aga enne seda oli härmatise ja lume sädelus sinises õhus.

köögiaknast

 

Ja muide, üleeile panime ühe suure külmaaugu kinni. Ning ma ütleks, et alles nüüd on näha, et tegelikult on see ikkagi täiesti normaalne soe maja, vastupidi sellele, mida kartsime ja mida räägiti. Kui vaatate eelmise postituse elutoa pilti, siis näete tubase jaheduse põhjust. See on esiku ja elutoa vahelt avatud sein. samas esikus kütet ei ole, kui just elektriga ei taha itsi anda, aga me ei taha, kalliks läheb.

Ja teate, vanad eestlased tegid üldiselt uksega eraldatud esikuid põhjusega.

Eriti kui majal pole tuulekoda, vaid astudki otse õuest esikusse.

Mina näen selles avas tulevikus kahepoolset klaasidega puitust (mitte värvitud, vaid peitsi või laki all). Ott aga ei taha seda ava üldse kinni panna, ja tõsi, see on praegusena ju väga ilus. Ainult et talvisel poolaastal on see tugevalt jahutav lahendus. Nii et peame siin tegema kiriku keset küla… ja esialgu pädeb seal päris hästi suur tumepunane eesriie (ehk üleeile Tartust kaltsukast toodud üpris nägus, kerge ja hea langemisega, kuid soe ja tihe tekk), mille me sinna siinidel nagu kardina üles riputasime. Ning kui ma magamistoa kardinate motiivide heegeldamisega lõpule jõuan, siis hakkan seda eesriiet tuunima. Mul on idee juba täitsa olemas. Aga esialgu on see lihtsalt selline natuke nagu teatraalne lahendus: umbes, et kohe avanevad eesriided ja läheb ooperiks kätte ära.

esikusse

Aga teate, temperatuuride erinevus selle kardina ees ja taga on üle kümne kraadi. Külm jääb esikusse, sinna, kus ta koht, tubli. Ja mina käin toas õhukese särgiga ning isegi sukkpüksid on liiast. Praegu, hetkel, kui väljas on miinus kümme, üks ahi on köetud eile ja teine ahi ning pliiti täna hommikul ning rohkem ma pole täna pliidi alla tuld teinud. Eks ma nüüd varsti teen, miskit õhtusööki peaks hakkama vaatama.

Te ei kujuta ette, milline kergendus see soojapidavuse teema mu jaoks on. Kõige rohkem ma kartsingi siia kolides seda, et hakkame siin külmetama. Sest kui me novembris vaatamas käisime, olid seinad jumala külmad, köögipõrandal tõmbas tuul ja üleüldse ma panin vaimu valmis selleks, et siin esimese asjana seinad lahti võtta ja soojustusringiga pihta hakata. Sest soojustust siin ju tõepoolest ei ole tehtud. Aga samas on seinad 30 cm jämedusega palkidest, ja korralik palk on iseenesest soe materjal, nii et… ma arvan, et soojustamisega ootame. Ja kas seda üldse on vaja, kui ma miinus kümnega toas särgiväel käia saan.

See, mis tegi köögi ja elutoa jahedaks, oli esmajoones see avatud suur esik (nii 15 m2). Ja köögi taga ka üks avatud nurgatagune, kuhu ma tahan sahvri teha. Ja siis need umbes saja-aastased ja poolesentimeetrised põrandapraod, kust välisseina äärest tuul sisse puhus, aga need ma panin takuga kinni.

Ning nüüd ma jahin veel vannitoas ringi, sest seal on ka miski koht, kust külma sisse ajab, aga õnneks mitte kuigi traagiliselt.

Muide, ma tahan veel seda öelda, et Haapsalu miinus 10 ja Tartumaa miinus 10 on kaks väga erinevat asja. Siin see miinus 10 on mõnus külm. Kena, karge, värske, selline ilus mõõdukas talveilm. Haapsalu miinus 10 on palju ilgem lugu, see tungib jakist ja mantlist ja ihust läbi nagu nõeltega. See on kuidagi palju külmem miinus 10, ja see mere niiskus teeb seda. Eriti kole on see niiske külm veel Tallinnas. Aga siin ma täitsa suudan sellist külmakraadi veel nautida.

Nii tore. No ongi see kõik nagu muinasjutt. Ise ka veel päriselt uskuda ei suuda, et see vahva-vahva koht ongi nüüd täitsa päriselt meie kodu.

 

Advertisements

13 kommentaari

  1. rahutu rahmeldaja said,

    5. veebr. 2015 kell 20:53

    suur klaasidega uks on hea idee, piisavalt õhuline, et üldmulje säiliks aga üks heegelmotiividega kena kardin kui see töötab on ka väga hea idee, selline hubane ja kodune 🙂

  2. Muhedik said,

    5. veebr. 2015 kell 20:55

    See punane kardin on kui kirsike tordil. Ausõna, tuba tundub kohe palju tubasem ja hubasem. Ei hakka te külmetama, ei hakka 🙂

  3. Tea said,

    5. veebr. 2015 kell 21:44

    vahva… eks me kõik jõua selleni, et esiku ja toa vahele on ikka vaja sooja/külma tõket! 🙂 mul on esiku ja köögi vahel lükanduks! 🙂 Talvel hoian selle kinni, suvel lahti! 🙂

  4. Köögikata said,

    6. veebr. 2015 kell 00:54

    Seal peab tõesti ooper algama – klaver juba ootel! 😉
    Nii äge, et sooja majja saite.

  5. Futu said,

    6. veebr. 2015 kell 09:16

    Vaade on tõesti viimasepeal.:)

  6. Thela said,

    6. veebr. 2015 kell 10:58

    Mina mõtlesin ka seda ava vaadates lükanduksele, neid tehakse tänapäeval ka ju klaasidega, nii läbipaistvate kui mustrilistega. Talvel hoiad kinni ja suvel voldid kokku, ei sega.
    Soojapidavus on hirmus oluline, mul käis ka eile termokaameramees, kolm seina tuleb lahti võtta ja see ei saa üldse lihtne olema.
    Igatahes rõõm lugeda, et teil uues kodus mõnus on :). Üks hullav kutsikas on täiuslikkusest puudu 😉

  7. lendav said,

    6. veebr. 2015 kell 12:34

    Nii armas koht! Rõõm teie toimetamisi jälgida 🙂

  8. kiskjasiil said,

    6. veebr. 2015 kell 14:02

    Mulle täitsa meeldiks sellest ooperist mõnikord osa saada. Väga mõnus eesriie 🙂
    Lõunaosariikide külma on tõepoolest kergem taluda, aga seda +30 suvel… brrrrr

    Kuidagi palju lund on teil seal!

  9. aidivallik said,

    6. veebr. 2015 kell 16:37

    Oleme voldikuksele mõelnud, aga vanas majas ei tea, kuidas see sobima hakkab – äkki jääb nagu sea seljas sadul.
    Thela – KOLM seina tervikuna või? Mis sealt siis paistis – kas täidist pole karkassi vahele pandudki või? Või ainult ositi? Olen aastate jooksul ikka kaasa elanud su soojamuredele, ja tegelikult hea, et nüüd hakkab vähemalt põhjus selguma.

  10. SK said,

    6. veebr. 2015 kell 16:55

    Ohhhhh………nii õdus ja hubane…ja puupliit……ja diivan köögis….mmmm…milline luksus ja milline vedamine…..
    Kadestada polnud vist ilus. Aga jah. Kuidas seda siis ilusamini nimetada?

  11. Milda said,

    6. veebr. 2015 kell 20:36

    Mônus, väga mônus uus kodu ja diivan köögis ja maal kohustuslik puupliit ja rosinaks mônus kardin! Mônusat uut elu!

  12. Riti said,

    7. veebr. 2015 kell 13:11

    Diivan köögis on väga hea mõte, aga puupliit on olulisem kui diivan. Mul on linnakorteris köögis diivan, ei istu seal eriti. Aga maakodus küdeva pliidi paistel võin veeta tunde, kuigi kahjuks diivani jaoks pole kohta ja pean tooli peal istuma.
    Mõnusat elu uues maakodus!

  13. Karin said,

    7. veebr. 2015 kell 18:35

    Ühes õiges maakodus peabki puupliit olema, siis ongi kodu ja kodutunne. Sest kujuta ette mõnusat maakodu, kus oleks radikad ja põrandaküte ja elektripliit. Ka nii võib elada, aga elus tuli külmal ajal on ikka luksus. Väga mõnus on teil seal.


Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s

%d bloggers like this: