Tubased asjad

Lihtsalt ideaalne päev – päev, mil jõuadki kõike, mida teha oled tahtnud. Nüüd on nii saunane ja rahulolev olla. Hommikutunnid kirjatööle, siis installeerisime Otiga Haapsalust kaasatoodud vana-vana seinapealse kapi kööki ülakapiks – aga pange tähele, et see ei jää sinna nii üksikuks. On ette nähtud veel sama vurhvi riiulid enamuses vasakule, aga natuke ka paremale. Aga ma pean need riiulid kõigepealt üles leidma, see võtab mõnevõrra aega ja vanamööbli poodides tuhlamist.

Sest köögis ilma ülakappideta on mul ikka päris raske hakkama saada. Puuduvad ülakapid tähendab automaatselt kola kuhjumist alumisele tööpinnale, ja seda ma ei kannata, see ajab mul närvi mustaks. Kellegi teise köögis ei häiri, aga mu enda omas just. Ja siin ei olnud ülakappe. Nii me siis siin võtsime endale aega ja otsisime seina katva kipsi tagant latid üles, ja mõõtsime ja rehkendasime, kuidas see meie endine söögitoakapike siia võiks passida. Pole alumiste kappidega päris sama puit, aga peits on sama (pähkel) ja üldjoontes sama ajastu šnitiga — mõisamööblit imiteerida üritav 19. sajandi lõpu või 20. sajandi algusaastate külatisler. See meie ülakapp on selles suhtes autentne, alumised kapid aga n-ö uusantiik.

ülakapp

 

Teine lahendamist nõudev probleem oli Egiptuse pimedus pliidi kohal. Teate, ma teen puupliidi peal süüa. Iga päev kaks korda. Ja on sügavalt häiriv, kui seisad seljaga laelambi poole ning enda ette ei näe suurt midagi. Kriitilisematel hetkedel, nagu kotlette või kala praadides, jooksin siin suure põrandalambiga edasi-tagasi, aga see kiskus ka totakaks. Ja siis oli muidugi kiire sündima mõte normaalsest valgusest töises sektoris.

Selle ülemisel pildil oleva ülakapi alla muide jäi siin enne olnud kummaline üksik lüliti, mis mitte midagi ei lülitanud. Enne kapi paigaldamist Ott kiskus selle lahti ja seinast välja – ja siis selgus, et lüliti iseenesest oligi mulaaž, täites pigem harukarbi rolli imelikus kohas. Aga meie olime üpris õnnelikud, sest sealt saime vedada juhtmekese soovitud pliidilambi tarvis… ja sealt saab tulevikus vedada juhtmekese ka luftivurri tarbeks, kui me kunagi pliidi kohale kubu hakkame ehitama. Sellist monumentaalset kubu ma mõtlen, mitte mingit poest ostetud plekk-karpi. Pliidikumm ja/või luftivurr on majapidamises ikka päris vajalikud asjad, eriti millegi praadimise ajal ja avatud lahenduste korral (nagu võisin üle aastate taas veenduda).

Pliidilamp tuli kogu selle sekeldamise käigus Elvast ehituspoest. See on see väike kena kelluke truubi kõrval ja mu kulpide-mõlade kohal. Saab keerata vasakule ja paremale. Halogeen. Valgust küll. Laelambi viie samakujulise, kuid suurema kellukaga mängib ka kenasti kokku. Ning tahmaluugi ja truubitalaga. Oti valik.

pliidi valgus

 

Ja siis ma värvisin siin tasapisi latte sahvririiulite ehitamise jaoks. Teisel pool punast eesriiet on värvimistöökoda. Hoidku oma nahk see loom, kes julgeb neist üle jalutada.

latid

 

No ja õhtu poole kütsime sauna. Ei väsi ma seda auväärset saunakest kiitmast, ei väsi. Üks mu elu parimaid, kui mitte kõige parem. Mis siis, et küünalde ja taskulampide valguses. Küll me seal ükskord elektri ka toimima saame (kui õnnestub üles leida sauna siseneva elektrikaabli teine ots).

Ma nüüd natuke nokitsen veel ühe toimetustöö kallal, siis lõpetan selle suurepärase päeva ära ka.

Advertisements

9 kommentaari

  1. rahutu rahmeldaja said,

    8. veebr. 2015 kell 01:10

    kõlas tõesti nagu üks ideaalne päev 🙂

  2. Togram said,

    8. veebr. 2015 kell 08:54

    Äärmiselt tublid ja tegusad olete, mis peale peaks oma karvajalad tagumendi alt välja vedama ja ka asjalikuks hakkama 🙂

  3. lendav said,

    8. veebr. 2015 kell 11:06

    Olete kusagil Elva lähistel? Tere tulemast!

  4. Köögikata said,

    8. veebr. 2015 kell 13:07

    Väga äge! Kapp sobib sinna üsna ilusti, eriti kui sobivad riiulid ka veel kõrvale tulevad. Ja lamp on lausa nunnu!
    Sahver, saun…niuks. 😉

  5. kiskjasiil said,

    8. veebr. 2015 kell 13:38

    nummi 🙂 teil on seal nii tunnet kui hääd silma, kohe rõõm näha!

  6. maurus said,

    8. veebr. 2015 kell 14:32

    Nii vahva! Ja pliidiraua saab ilusaks mustaks ( ja puhtaks) õllega. Aga ehk sa juba tead!

  7. Muhedik said,

    8. veebr. 2015 kell 15:21

    Ka mina ei talu asju täiskuhjatuid tööpindu,need ülakapid oleksid justkui selle köögi jaoks tehtud. Hoian pöialt riiulite leidmiseks. Lambikellukest otsisin päris tükk aega, suurepärane leid! Pimedad töökohad ei kõlba ju mitte kuskile.
    Sellise õnnestunu päevaga peabki väga rahul olema 🙂

  8. trumm said,

    8. veebr. 2015 kell 22:55

    kui te pliidikummile mõtlema hakkate, tehke seda palun kirjalikult :), ma peaks ka seda juba 5 a. tegema ja ehk motiveerib (loe: osutub innustavaks jalahoobiks pehmesse kohta, et ma ka ükskord selle asja käsile võtaks. pööningule minev ventilaator on ostetud, enamik torusid paigas.. ja no ei saa ega saa tehtud :/.

    trumm

  9. 19. sept. 2017 kell 01:02

    […] väike meenutus meie kolimisjärgsest seisust 2015. aasta […]


Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s

%d bloggers like this: