Veel ühed pildid kolimispäevast

Aitäh Tintsule, kes meie kolimispäeva hommikul tuli meiega hüvasti jätma ja tegi need pildid. Loodan tema lahkele loale, et neid siin näidata. Ma tahaks neid näidata lihtsalt sellepärast, et mind ennast üllatas natuke, kuid teistsuguseks muutuvad ruumid, kui seni seal elanud ja toimetanud inimesed lahkuvad. Tühi ja kõle – jaa, muidugi. Aga kõik muutub veel peale selle kuidagi hoopis teistsuguseks. Mingi energia kaob. Uute inimestega tuleb uus ja teistsugune asemele, aga seda me ju enam ei näe. Lihtsalt vaatan siin üllatusega neid juba peaaegu tühjaks kantud ruume… ja mõtlen, et kas ma olen imelik, et mul isegi kahju ei ole. On see mingi puue, et ma isegi igatsust ei tunne, pole nende kolme nädala jooksul kordagi tundnudki? See on seda imelikum, et meil ei olnud ju oma vanas kodus Haapsalus üldsegi halb. Hoopis väga hea ja mõnus oli. Aga näe – ei igatse taga.

Sest mis koduigatsusest siin rääkida, kui esimesest hetkest peale oli ju tunne, et meie kodu on SIIN.

Niisugused imelikud tunded ja mõtted mul. Ning kui ma mõtlen kõikide oma kolimiste peale elu jooksul — Tori kõrtsi, Kollase maja, Sukapüksi kolmetoalise korteri ja Koidula maja peale —, siis neist neljast kolm said samamoodi koduks KOHE. Ainus, kus ma ei kohanenud ega kodunenud, oli see kolmetoaline mugavustega korter. Ei olnud ju üldse paha variant, eriti võrreldes nende kahe varasema kohaga, kus mul polnud ei vett ega kanalisatsioonigi. Aga näe, isegi nende kahe aastaga, mis ma seal korralikus korteris elasin, ei harjunud ma päris ära ja tunne ei muutunudki õigeks. Ning ükski objektiivne asjaolu ei lugenud.

Noh, siin on nii tunne kui objektiivsed asjaolud mõlemad päris õiged. Mulle tundub.

Aga need viimased pildid Koidula majast. Kongresside Palee. Klaver on vaikinud, puhvet ja söögilaud auto peal. Seinad mäletavad veel siin pidutsenud külaliste naeru, laulu ja mängu.

kolimine1

 

See kolle ei ole enam mu kodukolle. Tuli on kustunud, uus perenaine läidab selle oma käega uuesti. Uksed on lahti, tuul tõmbab, kantakse asju.

 

kolimine2

 

Meie otsatud jutuajamised, kohvijoomised, ideerünnakud ja arutelud on siin peetud. Ja Ott ei pea enam igal hommikul esimese asjana akna taga puukuuri nägema.

 

kolimine3

 

Aiake saab uue perenaise, kes tahtis vahetada oma senise suure maa-aia väikse ja palju vähem töömahuka linnaaiakese vastu.. Just nii väike ta mul tagatrepilt vaadates oligi. Ja mina sain avarate põldude vahele metsa veerde — just nii, nagu ma igatsesin.

 

Koidulas viimasel päeval

 

Ja täitsa imelik – ma armastasin seda kodu ja maja ja aeda ju südamest, aga nüüd ma vaatan neid pilte… ja täitsa rahuliku südamega ja ilma igasuguse kripelduseta ütleb kõik mu sees sellele: lehva-lehva. Tore oli, aga otsa sai. Aga selle eest – mis seisab kõik ees!

 

 

Advertisements

6 kommentaari

  1. rahutu rahmeldaja said,

    11. veebr. 2015 kell 23:57

    see on õige tunne 🙂 kui igatseksid tagasi, oleks midagi valesti, ei peagi igatsema vaid mõnusa rahuloluga vaatama olnule, sest kes ütles, et kogu elu peab olema üks ja ainus kodu 😀

  2. trumm said,

    12. veebr. 2015 kell 00:51

    see ju ongi kõige õigem tunne ja ka suurem oskus lasta rahulikult ja tänuga lahti sellest, mis on oma ülesande täitnud ja omas ajas olnud kõige õigem ja parem, aga nüüd mööda minemas. kehtib nii eluetappide, kohtade, inimeste, asjade ja kõige kohta……

    “…sest edasi peab minema
    ja süda olgu mureta…”

  3. Margus said,

    12. veebr. 2015 kell 08:19

    Esmalt palju õnne uue Kodu puhul!
    Vaadates Haapsalu pilte jääb tunne, et Haapsalu hoovidest putkamajandus ei ole ära kadunud. Igasugused puukuurid ja kasvuhooned ja eiteamis on endiselt Haapsalu linnas hoovide kujunduses in (vaata postituse viimast pilti). See on tõesti masendav.

    Margus, Tuhalast 🙂

  4. Muhedik said,

    12. veebr. 2015 kell 12:02

    Trumm on nii ilusti ja õigesti kõik öelnud, et isegi koma pole vaja lisada

  5. Köögikata said,

    12. veebr. 2015 kell 15:43

    Nii tore, et Sa nii õigesti tunned! Järelikult on kõik just täpselt nii kui peab. 🙂

  6. 13. veebr. 2015 kell 21:42

    Nii tänase mõtliku kui eelmiste rõõmsate ja ilusate postituste kohta – kui ilus, armas und soe teie uus kodu on. Ja avar. Mõttelend vajab ruumi 🙂


Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s

%d bloggers like this: