Palju õnne kodumaa sünnipäevaks!

Lipp lehvib rõõmsalt õue peal, tädi Tötsuga pikk metsaring käidud ja näe, natuke loodust vaasi ka toodud.

Ma naudin metsa lähedust nii väga. See metsatee, mis meist mööda kulgeb, edasi pikalt-pikalt paksu metsa vahele — see pakett, mis me siia kolides saanud oleme, on lihtsalt suurepärane. Metsas käimine teeb mu kohe kuidagi õnnelikuks. Kõik need feromoonid ja mis iganes asjad, mis inimese rõõmsaks teevad. Ja sain veel urvad ka koju vaasi.

urvad1

Aga eile käisime pidus. Meid tuldi kohe laupäeval isiklikult kutsuma. Siinse küla- ja haridusseltsi poolt. Ja eile olimegi algkoolis seltsi korraldatud aastapäevapeol. Lihtsalt hirmus tore. Mul on nii hea meel, et meid on nii sõbralikult siin vastu võetud. Ja nüüd me vähemalt saime tuttavaks terve hulga siinsete toredate inimestega, ka omakülameestega ja ühtede naabritega, kes kagusuunas läbi metsa on päriselt ka naabrid, ainult et umbes poolteisekilomeetrise vahemaa taga. Teadlased. Bioloogid. Me moodustasime hoobilt koos mälumängumeeskonna ja võitsime peoõhtu käigus toimunud viktoriini… õigemini jäime esikohta jagama vanemate targemate meeste võistkonnaga, mis on väga austav tulemus.
Ma sain üllatusega teada, et peale minu ja Oti oli sel üritusel esimest aastat veel kaks perekonda, kes hiljuti siia kanti maale kolinud. Ja et meie lähedal elab õige mitu pillimeest, õmbleja, lamba- ja köögiviljatalunik, tisler ja piimatädi ja professor ja… no issake, siin on nii palju toredaid inimesi.
Meile joonistati terve skeem, kuspool meie kodust kelle talu on. Ja täna ma läbi metsa läksingi sinnapoole eksurseerima, kuhu juhatati, ja sattusin korraks niiviisi külla kah veel. Koos tädi Tötsuga.
Lihtsalt väga vahva on.

Eile enne seda pidu oli ka väga vahva — toimus väike spontaanne kokkusaamine ja kohvijoomine Muhedikes, mis venis umbes neljatunniseks ja mille käigus said ka järgmise laupäeva plaanid paika. Siis hakkab jälle nalja saama, toimuma hakkab väike kodune õpituba teemal “Kodused elektritööd mõningal määral edasijõudnutele.” Koos õhtusöögi ja saunaga. (Mõningal määral edasijõudnud on need, kes oskavad lampi üles panna ja ühendada, aga mitte kuigi palju rohkem.)

No ma ju räägin, et väga vahva on.

Advertisements

6 kommentaari

  1. rahutu rahmeldaja said,

    25. veebr. 2015 kell 08:07

    see omakandi inimestega tuttavaks saamine on tõesti vahva. Ma ei tea siiani kedagi peale ühe suuna lähimate naabrite.

  2. lendav said,

    25. veebr. 2015 kell 11:06

    Oo, milline suurepärane küla! Piim, köögiviljad, lambad, õmbleja, tisler, pillimehi… Väga rikas kant. Eriti kalliks teeb küla lehma olemasolu – selliseid külasid ei ole väga palju. Rõõm lugeda, et sellised kohad täiel jõul elavad!

  3. trumm said,

    26. veebr. 2015 kell 22:55

    tundub tõesti väga tore. tegelikult tundus juba enne :). mul on mõned ogoroodinaküsimused, kas ma võin neid esitada või on väga kiire aeg?

  4. aidivallik said,

    26. veebr. 2015 kell 23:03

    Küsida võib alati!

  5. Futu said,

    27. veebr. 2015 kell 18:55

    Head naabrid on suur-suur vedamine.:) Meil on head naabrid kõrval ja üle tee. Nii palju positiivset energiat ja kui abi peaks vaja minema, siis ei tule sedagi kaugelt otsima minna.

  6. Kadri said,

    1. märts 2015 kell 17:52

    See kool on seal lihtsalt tõeline ime! Kardan, et lehm pole pooltki nii haruldane, kui oma küla kool 🙂 /räägib ema, kes oma last 15 km kauguselt sinna kooli sõidutab/


Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

w

Connecting to %s

%d bloggers like this: