Murtud ladvaga puu

Päev on täna nii pime ja madal, ja pilt tuli ka vastav – nagu poleks päeva ollagi. Aga nii ta just kell kaksteist umbes oli. See on see vana vaher, mille üks suur haru (ja nagu lõpuks välja tuli, lausa latv) murtult ülevalt alla ripnes ja põllutee kinni oli matnud. Ei oska öelda, kas tuul või äike või vanadus või mis, aga räsitud ja kurvake ta seal oli.
Plaanisime muidugi ta korda teha, meie probleem oli vaid, et sae juhe ei ulatnud, ja korra sai Muhedike peres nimetatud, et tuleksime kevade poole bensusaagi laenama…
… kuni nüüd laupäeval siin poolsalaja ja mis seal salata, patuga pooleks, tehti meie eest see asi ära.

parandatud puu

Mulle tundub see puu nüüd kuidagi ilus ja sümboolne. Ei ole enam murtud puu, vaid võimas kaheharuline vaher. Oleks nüüd ainult nii, et mõlemad harud ikka elujõus — eks me kevadel vaatame, kuidas ta lehtib. Vana on ta küll ja samblikku täis. Ma ei oska ta eluaastaid arvata.

Just selle vahtra tagant keerab põlluteelt väike haru meie aida otsa puuplatsile. Ma arvan, et puuplatsi jätame sinnasamasse, see on ses mõttes väga loogiline koht, et kohe sealtsamast pääseb laiadest ustest suurde vanasse lauta, mis on õhurikas ja avar ja kuhu mahuks ladustama kas või mitusada ruumi puid, kui säherdune veider soov tekiks. Igatahes saab seal neid sortida, panna eraldi seisma esimese ja teise aasta puud, pliidi-, ahju- ja kaminapuud… ja ruumi oleks seal katuse all neid ka vajaduse korral saagida või muid operatsioone teha. Selle plaani ainuke nõrk lüli ongi vaid, et see on maja poolt vaadates aida kõige kaugem ots. Toomise mõttes siis. Aga me oleme veel ju niipalju noored küll, et ei pea väga muretsema, kas kakskümmend meetrit rohkem või vähem.

Siin on natuke näha seda aidaotsa ja puuplatsi ja muud aidatagust maad.

puuplats
Selle aidahoonega on meil veel üldse igasugused plaanid.

Siin on aidahoone tagant, põllutee juurest (mis on ühtlasi meie krundi piiriks), no umbes viis meetrit siiapoole.

aida taga

Ja mul küpseb ikka järjest kindlamaks plaan just sinna oma uus ogoroodina teha.

Aidatagune ala on avatud kagusse. Saab ilmselt osalt ka hommikupäikest, kuigi kirdes-idas paiknev vaher hakkab seda mõnevõrra varjama — ei tea ainult, kui palju. Päris kindlasti saab kogu lõuna- ja õhtupoolikupäikese, mis saada on, aga ma arvan, et umbes alates kella seitsmest-kaheksast keerab sealt pealt ära. Kuidas päriselt on, eks see suvel paistab, aga praegu ma ilmakaarte, hoonete ja suurte puude järgi nii arvan.
Seal kasvavad päris rammusad takjad, mis tähendab, et maa on hea. See on ka väga soe koht, üks soojemaid kogu krundil, nagu ma olen nüüd uurimas käinud. Tiigi juurest jääb kahjuks ja õnneks aga kaugemale. Kahjuks sellepärast, et kastmisvee toomise jaoks tuleb hankida ilmselt võimsam pump ja pikem voolik, ja sellepärast ka, et maa on kuivab ilmsesti rutem läbi kui tiigi juures. Õnneks aga sellepärast, et tiigis elavad vesirotid ehk ei leia aida tagant mu juurikamaad üles… võib-olla? Igatahes mind on hoiatatud, et vesirotte on siin olnud.

Siin pildistasin seda ala vahtra juurest (neli puuvellekest on ka siin kaadris!).

kas tuleb ogoroodina

Ja siin pildistasin aida teise otsa juurest, kus kasvavad mõned mustsõstrapõõsad. Need põõsad oleks ogoroodinale ka kena lõpetus. Edasi tuleb ju juba suitsuahi ja see ala, mis külateele ning toaakendesse paistab, ja mis ilmselgelt nõuab ilu-, mitte tarbeaianduslikku lähenemist. Taga paremal on jälle näha see vaher, millest tänane postitus õigupoolest algas. Ja sellest rakursist on tegelikult ka näha, kuidas osa puud on nagu puudu. Aga kui ta ikka elab, siis ma arvan, et ta kasvab selle augu juba esimese paari aastaga täis ning siis on ka sellest nurgast kena vaadata.

tulevane ogoroodina

Üks argument veel, miks see aidatagune oleks ogoroodina jaoks hea koht — see on elumajale palju lähemal kui sauna taga tiigi ääres olev maalapp (kus pealegi kasvavad kenad, kuid näljased noored kased). Hea lihtne lipata peenra pealt tilli ja sibulat võtma. Või solgiämbrit komposti tühjaks kallama.

ja siis ma saan teha aida kõige majapoolsemas otsas asuva kõige väiksema ruumi aednikutoaks. Nagunii tuleb suvel see otsasein korda teha. Me veel mõtleme, kas hakata palke palkidega asendama või teeks midagi muud… ja siin sõber Tomil olid ka huvitavad ideed. Aga see on kindel, et kui sinna aiandusruum tuleb, siis tuleb sinna ka aken. Või isegi mitu akent. Ikka päikese poole edelasse.

Kui juba nagunii selle otsaseina kallale peab minema. Ja minema peab, sest ta on sealt kohast selline.

aida otsasein

Advertisements

8 kommentaari

  1. rahutu rahmeldaja said,

    2. märts 2015 kell 19:51

    See tundub ideaalne ogoroodinakoht tõesti olema 🙂 isegi natuke kadedaks teeb kui palju asjalikke või ka pööraseid plaane pidada saate aga aednikutuba on ülihea mõte, nõuab kindlasti palju aknaid 😀

  2. aidivallik said,

    2. märts 2015 kell 20:09

    Mõõtsin ka, tiigist kõige otsemat teed aida taganurka miski voolik vedada oleks 75 m. Kas mingi pump ikka lükkab selle maa ära?
    Ja siis mõõtsin seda aidatagust maa-ala. See plats on 15-20 x 25 m, kokku tuleb umbes 500 m2, mis on nagu… peale ogoroodina mahuvad sinna ära ka mõned viljapuud ja marjapõõsad kah. Võib-olla isegi vaarikad. Ja vastu aida tagaseina oleks viinamarjadel mõnus soe kasvada.
    Mastaapide erinevus on ikka täiesti segadusseajav. Ainuüksi see aidatagune plats siin on suurem kui meil Haapsalus jagatud kinnistu kokku oli, koos hoonetega. Rääkimata veel sellest 300 m2 miinus maja, mis minu kasutada oli. Hull tunne tuleb peale, kui mõtlema hakkan.

  3. Thela said,

    2. märts 2015 kell 21:42

    75 meetrit lükkab ära täiesti suvaline vene odav pump, Malõš ja miski veel. Meil on vesi 40 meetri sügavusel ja aastaid sai nende odavate pumpadega hakkama. Alles siis, kui majja veevärk pandud sai, tuli võimsam pump soetada.
    Mina kadestan 😀 hoopis neid vanu hooneid, siinkandis selliseid pole.

  4. Muhedik said,

    2. märts 2015 kell 21:44

    Sellel vahtral on kevadel tõemäoliselt ühelt poolt madalamaid oksi vaja võra tasakaalustamiseks veel ära võtta, muidu võib seal veel midagi ära murduda. Aga las ta läheb lehte, saab pilt selgemaks.
    Ogoroodina koht on hea ja aednikutuba teeb kergelt kadedaks 🙂 Meie peame voolikut vedama sama pika maa ja tavaline vibropump ajab asja ära.
    Viinapuud peaks seal küll hästi kasvama, peaasi, et neil põhjaküljes oleks sein tuultel ees.

  5. trumm said,

    3. märts 2015 kell 11:48

    vesirottide pärast on mul kõigi kastpeenarde ja ka kasvuhoone alune metallist krohvivõrguga kaetud.

  6. trumm said,

    3. märts 2015 kell 17:15

    Lugesin mitme kuu jagu postitusi korraga ja tekkis hulk mitmesuguseid küsimusi, mille siia ühte jorusse kirja panen. Ogoroodina rajamine oli muljetavaldav ja kuna mul endal ei ole kõik mitte nii läinud, nagu ma oleks tahtnud, siis võiks ju osaliselt kopeerida 🙂

    Ma olen mitu aastat brokkolit kasvatanud… õigem oleks küll öelda, et ma olen üritanud seda teha, sest mitte midagi peale latakate lehtede ja pisikeste harali õisikute ei ole ma saanud. Siin aga näen suurepäraseid brokkoleid. Mismoodi need kasvatatud said, et neile pea otsa tekkis? Ja mis sort see oli? Kas taimed kasvatasid ise ette?

    Nuikapsaga on mul üsna sama lugu nagu brokkoliga, sestap on ka küsimused samad. Sortide kohta sain juba lugeda, et olid Luna ja Gigant. Kust need pärit on, kas seemnemaailmast? Ja kas taimed kasvatasid ette v külvasid seemned peenrasse?

    Kas see multsh seal taimede ümber (hein, põhk, adru jmt) hallimata ei kipu minema vihmase ilmaga? Ise proovisin sel aastal multshida tomateid ja maasikaid, põhuga. Tomateid ka vahtralehtedega. Muidu oli tore, aga selle tulemusena kasvas mul oder nii kasvuhoones kui ka maasikapeenras :). Sel aastal katsetan ka adruga.

    Kui mul on juba valmis kastpeenrad, kus sees lihtsalt muld, mitte mätas, kas siis võiks samamoodi toimetada? Noh, et katan ajalehtde/papi/tapeediga kinni ja teen istutusaugud? Mätast mul neisse peenardesse nii kiirelt ei õnnestu kasvatada :), aga ilmselt ülejäänu ala kinnikatmine + pealt multshimine ongi need võtmetegurid… vähemalt osaliselt.

    Mis sorti daikon oli ja kas külvasid seemnest?

    Kas porru ja varsselleri külvasid ise ette? Mis sordid?

    20. mai postituses paistab, et osa kaste on kaetud miski muu asjaga, mitte kattelooriga. Mis asi ja mistarvis see hea on?

    Kuidas seda sibula-küüslauguleotist tehakse?

    Kusagil viitasid puhastusvahendite firmale – kui saladus ei ole, siis kust sedasi tellida saab? Osa neist saadab jaekliendid puu taha 🙂

    Tomatite istutusauku panen ma ka sulgi ja tundub, et see on väga hea mõjuga. Iga taime alla panen 1 banaani koore (öko) ka, pidi kaaliumi- ja magneesiumivajaduse hästi katma.

    Lisaks suvikõrvitsatele maitseb mulle väga (või õigem oleks öelda, et need maitsevad mulle palju rohkem) ka värskeltnopitud isasõied – viskan need koos munaga hommikusöögiks pannile ja on väga head. Tolmukad tuleb ära võtta, muidu on osadel sortidel shampoonimaitse 🙂

    Magneesiumist. Sellega on samamoodi nagu D-vitamiiniga – selle defitsiit on oluliselt suurem ja laiemalt levinud kui arvatakse. Ka on vajalikud kogused tegelikult palju suuremad. Ntx Kanada norm on 400 mg naistele ja 600 mg meestele, ülekaalulistele, sportlastele ja rinnaga toitvatele emadele. Eriti suureks muutub magneesiumidefitsiit sportides, alkoholi tarvitades, higistades ja ka kaalu langetades – kuna rasvkude on ülihappeline ja reeglina vallanduvad selle põledes sinna ladestunud toksiinid, siis tõmbab keha need viimasedki magneesiumivarud lihastest välja, et seda neutraliseerida. Enda kogemustest (ja massilise uuringute lugemise tulemusena) võin öelda, et parim on suukaudsena magneesiumtsitraat (kõik muud on suhteliselt mõttetud), sellest on 1 Soome toode meil saadaval ja levinud. Teine oluline asi teada on see, et suukaudne magneesium leevendab küll kiirelt akuutse puudujäägi, kuid ei ladestu praktriliselt üldse organismis (lihastes), s.t. see ei taasta magneesiumivarusid. Seega tuleks seda kas kombineerida (või asendada) nahale pihustatava magneesiumiõliga. Töötab väga hästi (v.a. see, et suure puuduse korral võib nahal päris pikalt kipitada). Eestis on see kenasti apteekides saadaval, kuid poole kallim, kui ntx UK-st tellides. 1 UK leht teeb paar korda aastas sooduspakkumisi “free shipping” ja ma tellin sealt endale nagunii erinevaid asju. Kui on soovi, palun märku anda ja tellin ühe Mg õli lisaks. Hind lihtsalt soodsam kui Eestis. Selle asemel võib ka magneesiumoksiidi jalavanne teha, taastab ka keha varud.

  7. kiskjasiil said,

    3. märts 2015 kell 19:36

    Nii tore on see planeerimine ja ma juba kujutan päris hästi ette, kui tore on kevadel terrassil istuda ja õhtut lõpetada ja silma nuumata 🙂

    Mastaapide muutumine on vabastav, pluss see, et õige kiiresti hakkad selle peale mõtlema, kuidas kõik tööriistad kohe kaasa võtta, et hiljem ei peaks edasi.tagasi vantsima.

    Ma olen ka tiigist üle krundi ja sj veel ülesmäge kastnud, läti pump ajas asja kenasti ära, voolikud võiksid mul paremad olla, ratta peal nt.

  8. aidivallik said,

    4. märts 2015 kell 18:53

    Trumm – ma hakkan siis vastama.
    Varane brokoli, sort ‘Lucky’ ja hilise sort oli ‘Lord F1’. Ei teinud midagi erilist, istutusauku segasin sutsu sõnnikut, hiljem kasvuajal puistasin kahjurite tõrjumiseks tuhka, aga ma ei tea, kas sellest ka kasu oli. Aa, külvasin ja istutasin Thuni õiepäevadel. Nagu lillkapsagi. Taimerd kasvatasin ise ette, külvasin 14. aprillil tuppa, hiljem, kui väljas juba soojemaks läks, kolisin väiksed taimed kasvuhoonesse ja pidasin neid peenrasse panemiseni seal.
    Nuikapsa kasvatasin ka ette, külvasin samuti aprilli keskel, aga edaspidi teen külve mitmes jaoks, muidu saavad kõik korraga valmis. Seemned Seemnemaailmast jah.
    Multš ei hallitanud ega seemendanud. Aga oli ju ka kuiv suvi meil.
    Ja ma arvan, et olemasolevasse kastpeenrasse saad muidugi samamoodi teha, et augud ja istutus ja katad pealt kinni, et niiskust hoiaks. Kui sa kaste enam läbi ei kaeva, siis ilmselt see mulla struktuur läheb ajapikku aina paremaks.
    Daikon läks mai keskel otse seemnest peenrasse, sort “Bila”, suviseks külviks ‘Misato Green’, aga sellega jäin hilja peale ja need ei kasvanud sügiseks suureks.
    Porru ja varsselleri kasvatasin ka ise ette, sordid esimesel ‘Zwitsense Reuzen” ja teisel ‘Nuget’.
    Kurgi-, suvikõrvitsa- ja maasikapeenar said peale peenravaiba, sest seal ju laiemad istutusvahed ja mõtlesin, et proovin.
    Sibula-küüslauguleotist tegin nii, et hakkisin ühe sibula ja ühe pea küüslauku ja panin ööseks umbes liitri vee alla seisma. Järgmine päev kurnasin ja pritsisin. Vist lahjendasin, aga ma ei mäleta enam, kui suure koguse veega? Ja üles kahjuks ka pole kirjutanud.
    Puhastusvahendite firma: http://emancoeesti.ee/index.php?route=information/information&information_id=4
    Mina olen nende asjadega väga rahul, isegi vetsupaberit tellin nende käest. Nüüd küll läheb sellega keeruliseks, sest nad Tartu maakonnas laialivedu ei tee, nagu ma juba küsisin. Pean tellima mõne linnas elava sõbranna juurde ilmselt.
    Ja see magneesiumijutt on väga huvitav, kui tellima hakkad, anna mulle märku ja räägime sellest veel!


Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s

%d bloggers like this: