Elukapostitus

13. märts 2015 kell 00:38 (Kallid loomad, Töised asjad)

Katariina majjatulek on siin seisud päris huvitavaks keeranud. Vanad loomad on sellepärast üpris kummaliseks läinud ja teevad asju, mida nad varem teinud ei ole ja mis mind tõsiselt üllatavad.

Tädi Tötsu hakkas tegelema millegi tõestamisega ja tema, kes ta elu sees varem pole voodile või diivanitele trüginud, tegelebki nüüd demonstratiivselt nende kõigi läbimagamisega.

 

 

 

Ennekuulmatu käitumine. Ja ta on kaotanud söögiisu ning kõrvas on miski pura ja ta ei saa oma väikese aruga aru, mis toimub ja kas toimub. Vähemalt raadiopiirde treening tundub edenevat, aga… aeglaselt. Jajah. Mulle tundub, et see on tõuomane. See aeglane taip, viivitusega tegutsemine, pikaldame mõttetöö ja. No sutsu totu ühesõnaga, aga väga armas.

Proua Punksu peale aga olen ma vihane mis hirmus. Sellest elukast olen ma mitu korda varem ka tahtnud siia kirjutada. Nimelt seda, et ma ootasin temalt hullu kolimisstressi, paanikat ja õudu, aga midagi sellist ei tulnud. Hoopis vastupidi, juba paar päeva pärast kolimist ei teinud ta enam kogu kupatuse peale teist nägugi. Täheldasime hoopis tema poolt päris suurt enesekindluse tõusu. Miskil huvitaval kombel mõjus talle kolimine hästi. Võib-olla tõstis ta eneseteadvust nii oluliselt arusaamine, et teda seekord ei jäetudki maha. Et ta toodi kogu perega kaasa. Et ta on ikka tähtis karja liige, mitte mingi niisama.

Ainult et nüüd, kui Katariina tuli, on proua Punks lausa ära tõusnud. Ta on otsustanud Katariinat mitte sallida ja ründab teda. Seejuures ei hoiata ta urisemise ja kräunumisega ette, vaid sööstab “lambist” kallale, enda kohta seniolematu väledusega, nii et ma pole neil kahel korral isegi reageerida jõudnud. Kui Punks vähegi viisakas oleks, oleks Katariina meil ammu sahvrist sügavkülmiku tagant väljas. Aga praegu ta enamuse ajast ikka peidab ennast seal. Minu rääkimise ja kutsumise peale julgeb vahel välja tulla ka ja isegi majas väikseid tiire teha, eile oli mul magamistoas ja tuli lausa kaissu. Seal me siis silitasime ja jutustasime. Aga nii kui ta proua Punksu näeb, on paanika ja põgenemine lahti. Sest kahel korral on Punks talle kallale sööstnud, nii et karvatutid lendavad.

Ma ütlen ausalt, et kui minu juuresolekul veel kasvõi üks rünne toimub, siis läheb proua Punks joonelt külma rehetuppa asumisele. Ja mitmeks tunniks kasvõi. Kuni ta käituma õpib.