Mägimännistu

Viimane ilus ja soe päev enne järgmistwqqqqqqqqaaaawq2-+++***************
(No näete, eelmine rida on poolest saadik Katariina kirjutatud. Ta nimelt tahab nüüd juba teist päeva kirjutuslauda, töötooli ja klaviatuuri jagada.)

katariinaga tööl

Aga täna hommikupoolikul meelitas mu mägimänni- ja enelavõsa mind vääramatu jõuga suuri tegusid tegema. Sellel alal kasvab kolm vana mägimändi. Ma isegi ei oska arvata, kui vanad nad on. Neil on kallal ka mingi okkaid punaseks värviv tõbi. Paar tervet harugi oli täiesti kuivanud ja sai vahelt välja saetud. Aga kõige hullem oli tervet seda umbes 15 m2-t täitev metsistunud enelas. Kohutav elukas. Ma otsustasin ta esialgu lihtsalt oksakääridega võimalikult madalalt maha lõigata, sest otse labidaga lähenedes oleks omal seal silmad peast välja saanud. Lõikasin seda kuramust seal umbes neli tundi ja muudkui mõtlesin, kuidas ometi ma seda juurin, kui ta on nende kolme männi juurtega läbisegi ja mööda maad looklevate tüvede all… Ja siis mõtlesin, et ma ei hakkagi juurima. Katan ja matan hoopis ja jätan seejärel kogu projekti kaheks hooajaks multši alla ootele, ning siis mõtlen edasi. Selleks ajaks peaks nii enelas kui ka need paar noort sirelikontsu sealt kadunud olema. Aga vast mägimännid on alles. Kui see okkatõbi neil just surmatõbi ei ole.

Muide, see mägimändide väljalõikamine oli üldse üks mu esimesi haljastuslikke mõtteid siia sattudes. Juba novembris. Nüüd on see tehtud ja olen vaatepildiga päris rahul. Aga see ei ole mõistagi veel läbi – tuleb organiseerida vanu vaipu või muud taolist materjali, männikooremultši, ja siis tüvede alt kõik muu ilusti kinni katta.
Hommikul nägi see kõik välja nii:

mägimännistu hommikul

Ja kui ma pärast lõunat lõpetasin, siis nii:

mägimännistu lähemalt

mägimännistu õhtul

Need tüved roomavad maas nagu suured maod. Väga ilus ja huvitav vaatepilt. Seda lihtsalt peab eksponeerima.

mägimännistu tüved

Kunagi tulevikus, kui ma sinna midagi äkki lisaks istutada tahan, peab mõtlema väga madalatele ja päikese- ning kuivalembelistele püsikutele. Aga mingil juhul ei tohiks see taimestu nende tüvede suhtes domineerima hakata, pigem võiks endast neile tausta kujutada.

Pärast seda üritust tassisin umbes kümme hiiglasliku sületäit oksarisu lõkkeplatsi juurde ja siis oli juba tunne, et nüüd on nagu tööd tehtud küll. Aga kirjatöö ikka ju ootas veel. Nii et tegin selle ka ära… ja nunnutasin elukaid ja nüüd ma ei jaksagi rohkem justkui midagi. Hea, kui enne ööund duši alla jaksan minna ja seal magama ei jää.

Advertisements

13 kommentaari

  1. rahutu rahmeldaja said,

    19. märts 2015 kell 23:41

    liivateed ? tulevikus ma mõtlen 🙂 Katariina teab, mis kass peab tegema, olema antidepressant ja südamestimulaator jms, ma just sain enda punanaha tagumiku klviratuuri pealt maha 😀

  2. Muhedik said,

    20. märts 2015 kell 09:23

    Imelised tantsivad tüved. Skulptuurid, mida ükski kunstnik järgi ei tee.
    Mina paneksin sinna tüvede vahele mõned sammaldunud kivide grupid, kuhu aiahaldjad endale kodu võiks luua.

  3. Struwe said,

    20. märts 2015 kell 09:59

    Ma soovitaksin kontrollida mägimände männi-punavöötaudi asjus. Mägimänd on selle seenhaiguse lemmik.

  4. yksneljandik said,

    20. märts 2015 kell 10:18

    sammaldunud kivide mõte on hea, see võiks päris vahva vaatepilt olla

  5. Muhedik said,

    20. märts 2015 kell 10:51

    Ma kardan, et liivateed ronivad üsna kiiresti üle nende maapinnal looklevate tüvede, teda ei peata isegi suured kivihunnikud.

  6. trumm said,

    20. märts 2015 kell 11:37

    tulemus on küll väga hea! võsalõikaja on üks oluline tööriist sellises kohas elamisel. oleks paar tundi vähem aega kulunud 🙂

    need oranzhid täpid on mingi rooste, neid on mändidel erinevaid ja mul pole nimi meeles (mingi tüverooste oli hullem, mingi teine leebem). tulebki niiskemas kohas/niiskemal aastal. põmst aitab topas.

  7. maurus said,

    20. märts 2015 kell 22:30

    Mul on aias ka ligi 30-aastane osaliselt maad mööda roomav mägimänd ja seal all kasvavad iseenesest sinna tekkinud sinililled, nurmenukud ja lumikellukesed. Ilus on. Ja see punaste okaste põhjustaja võib olla okkarooste.

  8. Tulpjatulp said,

    21. märts 2015 kell 00:29

    Vaatasin, et enelatüükad on päris kõrged jäänud; mina tegin laiutava enela sisse puule istutuskoha labida abil – enela juured on maapinna lähedal, lõin juure(võsu) läbi, sikutasin mullast välja ja saputasin puhtaks; männi tüvede pesa läheduses nõnda ilmselt ei saa, eemal vast ikka. Suvel saab muruniitjaga üle teha, sest puitumata võsa tuleb nagunii. Vähemalt pool tööd saab nõnda teha. Männi juured kasvavad heas mullas mitmes suunas, kui terava labidaga ka maapinna lähedalt mõne läbi lööd, elab ta selle üle.
    Olen jälginud liivase maa taimi ja panin tähele, et ühed värvikamad õitsejad on seal ristikud!: pruun ristik, kollased ristikud, roosa ristik(vist looduskaitse all), neid on veelgi. Rahmeldaja aiast olen ristikutest pilte näinud; sealt saab vaadata. Tüvede välisjoonel, isegi varjus nad saaksid vast hakkama – paljuneksid laiuvate mütsakatena puu ja muru kaaslastena. Kas sinna päris tüvede vahele ongi mõtet midagi ekstra istutada? Võibolla tuleb teeleht sinna ise, see roosa tutiga – lehed vastu maad ja ka õis olemas.
    Teiste aedades kujundusalast nõu võib anda ikka…, Sina tee ikka oma käe ja silma järgi!
    Vaatasin seda vaadet tiigile. Muhedik juba ütles, et taimed istutada vasakule või paremale poole, et vaade veele jääks. Mina lisan siia, et ka keset hoovi plaanitud istutusala jätta vasakule poole – sissesõidutee-äärse peenra väiksemaks õeks. Nõnda on õu ühe tantsumuruga sauna ja pillitoa ees. Vaade oleks tiigile rahulikum kui kahe võrdse suurusega väljaku korral. Keldrimäe saab istutusaladega siduda näiteks osati sarnaseid taimi kasutades [madalate puude rühmad (mägimännid, kadakad vmt.), või siis lilledega, mis ju kõrgemalt igal juhul hõlpsasti silma hakkavad], nii tekib side üle õue.

    • Tulpjatulp said,

      21. märts 2015 kell 01:28

      Oh, olin liiga suurejooneline. Vaatasin vanemaid postitusi ja nägin, et õuel on kolm suurt okaspuud põhjatuult lõikamas ja õue poolitamas ja neid poleks kuhugi mujale panna, ja et see plaanil keset hoovi olev istutusala ei muuda aeda keerulisemaks. Terrassilt avanev vaade tiigile on isegi üpris ahtake ja kui seda ilmestab lilledega palistatud teerada, siis on see väärt vaade!

  9. aidivallik said,

    21. märts 2015 kell 17:41

    Ma nüüd ükshaaval.
    Sammaldunud kivid – kas sammal jääb täispäikeses alles? Selle koha peal on päike varahommikust hilja õhtuni järjest. See koht on ka üsna kuiv. Mis samblakogemused räägivad?

    Mägimänni-punavöötaudi asja pean uurima, ei oska praegu midagi arvata. Aga okkad haigestunud okstel punastavad otstest alates, on ära kuivanud noori ja vanu oksi, mõne kuivanud oksa peal säilinud okkad olid üleni juba punased.

    Neid mängimännipuntraid on seal KOLM. Päris lähedal üksteisele, mistõttu on seal harude vahel labidaga majandada keeruline, nii et männi juuri ei vigastaks. Samal põhjusel ei lähenenud ma sellele alale trimmeriga, oht tüvesid vigastada liiga suur. Kui te pilti vaatate, siis on tegelikult aimata ka kolme mändi – lihtsalt lähestikuse istutuse tõttu on nad üksteisest eemale kasvanud ja jätavad mulje ühestainsast laiuvast ja keskelt tühjast puust.

    Jah, hoov on poolitatud niigi nagu poolkaares suurte okaspuudega, sissesõidutee ääres kohe mägimännistu, selle taga kolm püstise kasvuga miskit mändi (aga ka mitmetüvelised), siis eraldi veel üks taoline, siis üle sauna ja tiigi jurde viiva kitsa teeraja kaks suurt halli nulgu. Nulgude ette maja poole on istutatud veel 4 võrdlemisi suurt põõsasroosi.
    Nii et vaade tiigile jääks nagunii vaid üks pilu.

  10. kiskjasiil said,

    22. märts 2015 kell 18:59

    Mõnus enne ja pärast! Kivid on hea plaan, sammal paneb vastu kivi põhjapoolsel küljel, aga sul on Haapsalust ehk ka mõni kivine vaade meeles. Põnev, põnev elu teil seal.

  11. aidivallik said,

    22. märts 2015 kell 21:26

    Ma saan aru, et selle männi-punavöötaudi vastu võiks aidata pritsimine Topasiga. Kas esimene kord kohe varakevadel, kui ilmad jälle plusspoolele lähevad, ja teine millalgi enne jaani? Või teine juuli lõpus, kui õhuniiskus suuremaks läheb?

  12. Tulpjatulp said,

    24. märts 2015 kell 20:04

    Seente vastu mürgitamine on rohkem ennetava iseloomuga töö. Kõigepealt katsu haiged okkad eemaldada, ka maast, vaata, et haiged okkad ei satuks naaber-okaspuudega kokku. Siis võid pritsida nii, et tilgub, ka tüvi ja pilveke maapinnale – põhjalikult igast suunast. Teine pritsimine tee siis, kui uued võrsed on okkaid loomas (jaani ajal), nii kaitsed uue kasvu nakatumist. Pakil on kirjad, millise ilmaga pritsida. Oluline on just vältida uute kasvude nakatumist.
    Mürke annab ka segada. Kui ei tea, kas sobivad kokku, siis tee proovinõus katse, kui seal tekib sade või kleepjas ollus, siis need kokku ei sobi (ummistavad pritsi). Kasulik teada: 1) kui roosidelt putukaid mürgitad, siis võid samal ajal ka seenhaiguste vastast mürki (Previcur) lisada; seenhaiguste vabad taimed peavad mürgitamisele paremini vastu, 2) kui haigus on ühele mürgile vastupanev.
    Aga kuna mürgitamine on vastik töö, siis mina väldin seda oma aias, pigem viin puu lõkkesse.


Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s

%d bloggers like this: