Laabub, laabub

Katariina peakorter on nüüd meie töötoas.
Vastavalt vajadusele, saab püsida päris peidus:

katariina

… või aidata minul tööd teha:

tööl katariinaga

… igatahes omada ülevaadet ja olla nii-öelda seltskonnas. Leidke pildilt Katariina!

loomad

Aianduses seisud muutusteta, sest ilm oli vahepeal väga ilge. Ma ikka päris nii suure tuulega õues olla ei taha, see viib kõrvad peast minema. Pealegi püüan läbi viia vana vaiba otsinguid, et mägimännistut matta ja katta, ning praeguse seisuga tundub, et hakkab kujunema. Ogoroodina on välja mõeldud, nüüd saaksime hakata konpostlat ehitama, aga Ott on praegu paaniliselt raamatu lõpetamise sees (tähtaeg 31. märts) ja ma ei taha teda väga töölauast eemale lohistada.
Eks mul endalgi lauatagatööd jagub. Ainult kole keeruline on keskenduda, kui kõik need huvitavad asjad ümberringi vajavad väljamõtlemist. Muide, mul on peas juba kolme suure istutusala osas visioon täiesti olemas. Lihtsalt ei tea, kust võiks pihta hakata. Paraadpeenrast? Päikesepeenrast? Männipeenrast? Keldrimäe korrastamine?
Ja siis ma kuulsin, et need külatee äärde jäävad ‘Robusta’roosid on istutatud siiski juba mitu aastat tagasi, st pole enam nii noored, vaid lihtsalt kasvavad seal väga halvasti ja osa on väljagi läinud. Nüüd ma mõtlen, kas mõte roosihekist tee ääres on mulle nii armas, kui ma arvan. Ja kui on, siis äkki tasuks ‘Robustade’asemel proovida seal näärelehist roosi või mõnd vana ilusat kibuvitsa… või midagi sellist. Kuigi kahtlane, sest ka ‘Robusta’peaks olema üsna lollikindel. Aga see tee äär on väga tuuline. Võib-olla okaspuuhekk, aga kesse pügada viitsib. Pealegi ma ei ole väga pöetud hekkide fänn üldse, vabakujuline on minu rida rohkem.
Ei tea praegu, nii et las jääb ootele.

Teisipäeval käisin Värska gümnaasiumis laste ees, õhtu möödus mõnusalt ja lõbusalt Lendava seltsis, kes mulle siia külla tuli. Eile avastasin oma õnnetuseks, et Hiinas käib iluuisutamise MM ja mul on nüüd telekas… ja muidugi lõppes see õhtul ulgumise ja hammaste kiristamisega. Sest kui päeval tööd ei märka ära teha, siis on õhtune vaev ja viletsus.
Täna käisime Tartus üht sünnipäevakinki välja ajamas, sest no ikka jälle pidusse on kutsutud. Ehk rosinaga saia ka antakse ja lati patsu. Pärast tegin tööd. Kirjutasin laupäevasesse Lääne Ellu arvamusloo valmis, nagu kokku lepitud oli. Nii et tänaõhtune tunne on ikka tüki parem kui eile.

Advertisements

7 kommentaari

  1. Thela said,

    27. märts 2015 kell 08:21

    Nende Robustade puhul tasuks uurida, kas nad on istutatud paljasjuurse või konteinertaimena. Minu kogemus ütleb, et kurdlehised taluvad ümberistutamist väga halvasti. Ehk kui nad on kuskilt loodusest või naabritädi aiast välja kaevatud, ongi nii, et pooled lähevad välja ja teine pool kiratseb mitu aastat. Kui siis aga lõpuks vedama saab, siis ei saa enam pidama :). Sinna heki kõrvale peenart teha küll ei soovita.

  2. 27. märts 2015 kell 08:47

    Robusta on imeilusate õitega, kuid selliseks hekiks, mis aastaringselt ühmoodi tihe ja parajalt kõrge oleks, võiks valida “rohkem kibuvitsa ” (kurdlehise vms). Mul on Robusta ellujäämiskursustel kase all ja ega ta rohkem ei ole saavutanud seal kui et on elus ja igal aastal mõne uue varre ajab püsti, õied ka muidugi. Vanad varred ei talvitu eriti edukalt. Samas olukorras üks madalam valgeõieline (mistanimioligi) tuleb hulga paremini toime. Kui sulle peaks meeldima nelgiõieline roos Grootendorst, ükskõik kas roosa või punane, siis see on see pooleteistmeetrine tihe roosipõõsas, mis jääb kindla peale alles ka nendel aiaomanikel, kellel “kõik teised roosid on ajapikku otsad andnud”.

  3. Thela said,

    27. märts 2015 kell 10:00

    Hmm, ma hakkasingi mõtlema, et kas >Robusta või rugosa, mul endal kipuvad nad ka tihtilugu mõttes ja kõnes sõlme minema, eelmises kommentaaris mõtlesingi kurdlehist kibuvitsa ehk rosa rugosat. Sordist Robusta küll mingit hekki ei saa, nirukene teine.

  4. Muhedik said,

    27. märts 2015 kell 11:44

    Katariina leitud 🙂 Küllap seal kapi otsas on tal kõige turvalisem 🙂

    Robustal on ilus õis, aga uusi kasve teeb vähe, õitseb vaid korra ja üleüldse on üks nirumaid roose, keda olen kasvatanud.

    Kui Sa tahad ikka vabakujulist roosihekki, siis peaksid Järvseljaga nõu pidama, neil on kibuvitsade ja pargirooside sortiment päris suur

  5. rahutu rahmeldaja said,

    27. märts 2015 kell 11:45

    vabakujulise hekiga on meeldivaslt palju võimalusi taimede valikul 😀

  6. lendav said,

    27. märts 2015 kell 13:26

    Vabakujuline hekk võib kõikvõimalike taimede kombineerimisel lihtsalt jalustrabav olla 🙂 Vähemalt katsetamisrõõmu on kõvasti.

    Kas teine loom kapi otsa ei käi? Kui ei, siis see on esialgu suurepärane turvaline variant.

  7. Tulpjatulp said,

    27. märts 2015 kell 18:06

    Kui ära õitsenud õied ära võtta, siis ‘Robusta’ õitseb külmadeni. ‘Robusta’ on siiski sooja ja viljakat kasvukohta tahtev. Tema varsi saab teistest eristada punaka läike(mis meenutab teisi peenraroose) järgi; okkad on punakad ja Rosa rugosa pärased (palju, tugevad ja erineva pikkusega).
    Kui Rosa rugosast hekk teha, siis tema kipub metsistuma ja kui tahta tema vilju toiduks kasutada, siis tee-äär pole hea koht.

    Üks madalam ja õitsev põõsas on väikeseleheline ebajasmiin. Temast tehtud hekki olen näinud ainult ühes kohas – Tallinnas Ristiku tänava alguses vasakut kätt kasavas pikk hekk. 5 aastat tagasi oli alles, nüüdseks on ta hävitatud (parkla ja tee-ehitus). Hekk lõhnas magusamalt kui harilik ebajasmiin; põõsad olid tihedad ja kaarjate võrsetippudega; kõrgus oli 1,5 meetri kanti. Hekk võis istutatud olla juba enne II maailmasõda. Selline mälestus.


Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s

%d bloggers like this: