Siinne esimene elektrikatkestus

30. märts 2015 kell 00:39 (Aed, Muiduelu)

Meil oli täna esimene elektrikatkestus selles majas. Elevust kohe kuhjaga. Seda enam, et ostu eel sai sel teemal ju räägitud ning pikka aega polevat seda looma siinmail nähtud. Sestsaadik, kui Elektrilevi oma kaablid maa alla viis.
Maa-alused kaablid mulle meeldivad. Pärast seda, kui kunagi Haapsalus Fortum, mis hiljem Imatraks hakkas, oma juhtmed maa alla peitu pani, lõppesid igatormised tavapärased elektrikatkestused hoobilt. Ja et siia kanti kah elekter maa alt tuleb, oli ainult pluss.
Aga sellest hoolimata täna keskpäeva paiku korra vilgutas, siis tuli tagasi ja minuti pärast kadus jälle. Telefoni saabus Elektrilevi sõnum, et nad on teadlikud elektririkkest ja taastavad voolu tunni aja jooksul. Siis algas Elektrilevi autode edasi-tagasi voorimine mööda meie külateed. Ott ütles seda edasi-tagasi paarutamist nähes elutargalt, et vist ei leita viga üles ja ega me seda voolu niipea tagasi ei saa. Ja tuligi uus sõnum, milles lubati elektriühendus taastada umbes kella kaheksa-üheksa vahel õhtul. Siis sõitsid Elektrilevi autod veel rohkem edasi-tagasi. Päris elav liiklus oli täna siin, teate. Kõik autod ühtemoodi kirjadega ka.
Ja meie ei osanud korraga endaga midagi peale hakata. Plaanitud lauatagatööd teha ei saanud, õues sadas vihma… Nii et siis tegi Ott mulle korda viimati Haapsalus käies tädi juurest toodud murtud jalaga voki.

Harjutamisvillad on kraasitud, vokk on olemas ja parandatud ja loodetavasti nüüd täitsa töökorras. Järgmiseks kavatsen selle voki autosse toppida ja sõita inimese juurde, kes mind sellega mängima õpetaks. Või tuleb ta ise siia?

Ja siis vaatasin Thunide Saksa saidilt, et on viljapäev, ja pikeerisin ära oma tomatid, paprikad ja tšillid. Läks nii nagu alati. ma arvan, et mõnelgi teisel läheb ka külvidega enamasti nii nagu minul. Et külvamise aegu tundub neid seemneid esiteks nii vähe. Siis teiseks, juba seemneid hankides tundub mõni sort nii põnev või teist värvi, või tutvustuse järgi eriti varajane, ja siis külvadki varast, keskmist, hilist, punast, kollast, viinamarja- ja lihatomatit, ploom- ja kirsstomatit, midagi uut ja midagi vana… Kolmandaks vaatad, et mõni pakk on ikka juba igivana, kohe mitu aastat aegumisest üle, ja külvad sellepärast kohe peoga, et nagunii ei tõuse eriti… ja siis tõuseb nagu noor mets. Ning neljandaks, pikeerimise ajal läheb süda nii haledaks, nii haledaks, mõtled, et igaüks neist on ju ikkagi elus hingeke, kus ma nad viskan… ja tulemus on see, et pikeeritud saab neid üle igasuguse mõistuse ja ratsionaalse maailmakäsitluse ja kasvuhoone ruutmeetrite arvu.

See pole mu ainus aknalaud, paraku. Köögi aknalauale lihtsalt rohkem enam ei mahtunud, nii et see laar läks töötuppa. Sest eile külvasin igasugu kapsaid ka, aga nendega läks pärast natuke hapusti. Kastes unustasin end hetkeks ja ujutasin külvikasti üle, kuhu eri asjad ridadena pannud olin, aga nüüd on nad kõik omavahel tõenäoliselt segi. No porru eristan ma nuikapsast ära. Aga kuidas ma pikeerides vahet hakkan tegema nui-, roos-, kähar- ja harilikul peakapsal, seda ma küll ette ei kujuta. Ma mõtlesin selle üle täna kohe päris pikalt, et ei tea, kas peaksin uued külvid tegema või mis, aga siis otsustasin, et tühja kah. Küll kapsad isekeskis hakkama saavad.
Õnneks jäid sellest rosoljest välja lill- ja spargelkapsas, sest nende puhul ootan õiepäeva.
Kasvuhoone tuleb lähema paari nädala pärast Haapsalust siia ära ja siis ma saan pikeeritud kapsad rahumeeli sinna ära majutada. Tomateid ja muud soojamaakraami nagunii enne maikuud ju sinna ei vii.

Ja elektrikatkestus muudkui kestis. Vett ka enam toas ei olnud, sest kaevupump ju vajab voolu. Ja meil oli vaja saun küdema panna. Pidime küll eile juba sauna tegema, aga ma keerasin keset päeva magama ja Ott joonistas ja nii me unustasime selle asja täiesti ära. Ja täna, ole lahke – vesi ei jooksegi kaevust sauna ega tuppa, ja kesse seda kaevu kaant viitsib nüüd hakata lahti kruvima, et ämber sisse lasta.
Nii et saunavee võtsime tiigist. Ämbriga. Hea lähedale tassida.
Ma jõudsin juba selle ka läbi mõelda, et kui nad õhtuks oma liine korda ei saa, siis söögitegemise vee saamiseks tuleb ikka tõesti kaevu kallale minna, aga umbes selle mõtte mõtlemise järel lõi lamp laes jälle rõõmsalt põlema ja kogu põnevus oli läbi.
Ja kellakeeramise tõttu polnud seekord enam saunas vaja isegi küünlaid põletada.
Ja töö jäi muidugi tegemata, sest kesse pärast sauna ja söögitegemist enam viitsib seda asja ette võtta. Noh, läkski hingamispäev hingamise ette.
Ja mul on nüüd vist korras vokk. Veereb igatahes vurinaga.