Mõni hetk on kohe väga-väga pekkis

Ma ausõna tahtsin täna teha tööd-tööd-tööd ja umbes kaksteist, aga vähemalt 10 tundi järjest, süvenemise, austuse ja pühendumisega.
Aga.
See pagana kellakeeramine. Ma olen sellest lihtsalt oimetu ja ma ei saa enam aru, mis kell tõusta ja mis kell magama minna ja süsteem on täielikult segamini. See tähendab, et ma magasin täna hommikul sisse.
Ja siis ma tegin tule ahju ja pliidi alla, jõin kohvi ja hakkasin oma asja välja mõtlema, üritasin selle asja sisse minna… kuni helistas mu lapse hää tööandja ja minu vana sõbranna ja küsis, miks mul Skype sees ei ole ja kas ma täna arvutit vaadanud pole, et mo latsel oo häda.
No ja siis läks palundra lahti.
Üks kaabakas kauges Barcelona linnas himustas mu tütre punase-valgetäpilist siidisalli vist nii kangesti, et koos selle salliga varastas ära selle külge sõlmitud käekoti koos isikut tõendavate dokumentide, pangadokumentide, välismaise tudengi kõikvõimalike dokumentide ja telefoni ja nii edasiga. Ja ei olnud halvasti valvatud vara, vastupidi. Isegi mina oma paranoiade kütkes poleks osanud paremini hoida, aga suurte linnade vargad on mõnikord ikka väga, väga osavad.
No ja siis läks siin peaaegu tööpäeva lõpuni põhjalikuks mölluks, sest mida sa teed dokumentideta võõras linnas ja nii edasi. Ja pangakaardita. “Kui oled kõigile võõras — ja koduni miljoneid miile on teed. Tean, sa kaotad pea.” (Mõista-mõista, kesse laulis nõndaviisi?)
Minul igatahes läksid kogu selle päästeoperatsiooni käigus närvid täiesti läbi. Vahepeal ei teadnud enam, mida teha ja kuhupoole joosta, ja siis tundsin, kuidas paanikahäire muudkui tuleb ja tuleb… aga ma ütlesin talle otsustavalt ei, ja et lükkame selle nüüd edasi, kuni asjad aetud on. Ta õnneks kuulas mind ja läkski tagasi sinna, kust ta tuli, taevas tänatud. Kuigi ma pean tunnistama, et kui see suur möll kella poole kuue paiku mööda sai, siis ma istusin küll oma poolteist tundi oimetult diivanil ja mul oli päris paha olla.
Aga laabub, laabub. Esmane varustatus rahaga on lapsel õnneks siiski olemas, sest tal oli piisavalt oidu mõned olulised asjad ja vidinad teises kotis või oma Lõuna-Prantsusmaa ühikatoas hoida. Uus pangakaart sai ka täna Omnivaga teele (on ikka röövlid, ma ütlen, sellise väikese asja kiire saatmise eest sihuke papp küsida, no ma ei tea…), ja on lootust isegi umbes poolteise kuu pärast uus isikuttõendav dokument saada ning siis riburada pidi kõik muud vajalikud dokustaadid nagu rahvusvaheline ravikindlustus jne.
Oh jah, hea, et niigi läits… aga oleks võinud siiski olemata olla. Igasugu kaabakaid on, jah.
Ja mummulisest rätikust on kole kahju ka.
Nii et miskit aiandust siit täna ei sündinud, ja lauatagatööd sai ka kümne tunni asemel nii seitse või kaheksa tundi, igatahes praegu just lõpetasin.
Võtaks pärgel seda kellakeeramist, ma ütlen, nüüd on jälle kellaaeg selline, et vaata et linnulaul uinumist takistama ei hakka.

Advertisements

16 kommentaari

  1. Thela said,

    31. märts 2015 kell 08:17

    Oeh. Olen ka just Barcelonas rahakotist ilma jäänud koos pangakaartide ja ID-kaardiga, need suurlinnade profivargad on ikka tõesti profid. Õnneks oli hotellis pass ja varukaart, aga solgi maitse jäi tükiks ajaks suhu ja kõik see asjaajamine kõige taastamisel. Kolleeg jäi Brüsselis tervest käekotist ilma. Ise kannan sellest ajast reisides sularaha ja pangakaarte erinevates taskutes.

  2. Muhedik said,

    31. märts 2015 kell 13:19

    Koletult kurb lugu, aga asja hea külg on see, et lapse endaga kõik korras on. Dokumendid saab suure asjaajamise ja sekeldamisega korda.
    Äkki oleks mõistlik kasutada kuskile väljasõidule minnes seda nn kõhukotti.
    Kellakeeramine pole mulle kunagi sobinud. Vanasti olin terve kuu peavalu pärast täiesti töövõimetu. Nüüd seda probleemi pole, sest kella järgi me niikuinii ei ela, aga imelik on see, et vaevalt saad ärgata, kui kohe on keskpäev käes 🙂

  3. trumm said,

    31. märts 2015 kell 14:49

    oeh.
    aga dokumendid peavad olema erinevates kohtades (pass ja id-kaart)
    dokumentidest peavad olema tehtud koopiad
    raha ja dokumendid peavad olema eraldi
    raha ja pangakaardid peavad olema eraldi

    aga jah, hea, et ta endaga kõik korras on. kõik muu on selle kõrval tegelikult köki-möki.

  4. Anne said,

    31. märts 2015 kell 14:56

    Oi,oi kui halvad lood.Õnneks lapsega kõik OK ja suurte sekeldustega ka dokumendid nüüd enam vähem.Kindlasti oli see suur šokk teile mõlemale.
    Ka minule kellakeeramine ei istu.

  5. aidivallik said,

    31. märts 2015 kell 15:06

    Passi polegi üldse, piisab ju ID-st, kui viisadega ei reisi. Koopiad on olemas, aga koopia ei ole täisväärtuslik dokument. Ja kui palju taskuid ja kompsukesi peab inimesel selleks olema, et eraldi panna sularaha, erinevad pangakaardid, rahvusvahelise tervisekindlustuse kaart, üliõpilaskaart jne jne. Soojal ajal ja kleidikesega liikudes paratamatult läheb kõik esmavajalik käekotti, millega ringi liigutakse. Nt tervisekindlustuse kaarti sa ei saagi väga mujale peita kui rahakotti, sest kui juhtub õnnetus, peab see olema meedikutele kergesti leitav. Ja muud sellised üksikasjad, mille tõttu mitte kunagi ei ole võimalik teha elu täiesti lollikindlaks.

    • Thela said,

      31. märts 2015 kell 17:31

      Angola pealinnas Luandas tegid kohalikud mulle üheselt selgeks, et hoolimata ööpäevaringsest 34 soojakraadist ei mingeid kleidikesi ega kotikesi. Pikad õhukesest kangast kargopüksid, millel on suletavad taskud allpool põlvi, sest kummarduda varas ei taha, äratab tähelepanu. Seda head nõuannet Olen kahtlastes kohtades hiljemgi järginud. Kui korra ikka paljaks varastatakse, hakkad kartma

  6. Tea said,

    31. märts 2015 kell 16:59

    nojah, ei suuda keegi kõiki jamasid, mis su teele võivad sattuda vältida! Ja hea kui ikka selline tubli ema on, kes aitab sebida! 🙂
    Aga see kellakeeramine … see teeb peast soojaks tõesti. Isegi kui lähed õhtul varem magama, siis hommikul tõustes on ikka selline õõnes tunne. Ja päev läbi ka sombi…. mõte igatahes ei liigu … püüad kuidagi ära olla!

  7. SK said,

    31. märts 2015 kell 18:00

    Kuidas nad seda siis teevad? haaravad jooksu pealt koti kaasa? lõikavad põhja alt?

  8. Shamio said,

    31. märts 2015 kell 18:09

    Põhja alt lõikamine või žiletiga kotti auku tõmbamine on küll üks variante, mis tehakse.

    Ma ise jaotan tavaliselt passi ja ID-kaardi ning rahavarud eraldi. Kuskile koti põhja, sahtlisse, rahakott jne.

    • aidivallik said,

      31. märts 2015 kell 19:15

      No õnneks osa olulisi asju oligi eraldi. Aga kahjuks see ei muuda fakti, et teine osa olulisi asju siiski tuuri pandi ja nende taastamine maksab närve, raha ja aega.

  9. aidivallik said,

    31. märts 2015 kell 18:24

    Olen näinud juhtumit, kus on jah kaenla alla surutud käekotti tagant pikk lõhe lõigatud ja sealtkaudu seest rahakott ära varastatud (õnneks mitte mul). Mina ise kord avastasin metroost väljudes, et mingil hetkel on avatud mu käe otsas kantava (just nimelt madalal!) väiksema reisikoti kärtsuga küljesahtel ja lahti tõmmatud ka kotti pealt sangade vahelt sulgev tõmblukk. Millal, mis hetkel, kes – jumala eest ei märganud ja isegi ei tundnud mingit toimetamist, kuigi hoidsin kotti kogu aeg käes. Kaduma õnneks tookord midagi ei läinud, sest oli külm aeg ja rahakott-värgid olid mul jaki põuetaskus.
    Aga grupiviisi tegutsevad vargad mängivad inimeste tähelepanu peale. Üks-kaks liiget lavastavad mingi olukorra või sebimise, millele nende ohver on sunnitud korraks pühendama oma tähelepanu, samal ajal kui teine seltsimees tema asjade kallal tegutseb ja kolmas kiiresti saagi minema toimetab. Psühholoogia. Sa ei saa keskendada oma aktiivset tähelepanu korraga mitmele asjale. Olen taolistest situatsioonidest ka videoid näinud, tõesti väga läbimõeldud ja osavad üritused, paraku enamasti ka edukad, kui tõsiselt ette võetakse.

  10. aidivallik said,

    31. märts 2015 kell 18:44

    No väiksed näited,


    Või minutil 2.15: üks teeb ohvriga juttu ja teine samal ajal tegutseb:

  11. rahutu rahmeldaja said,

    1. apr. 2015 kell 08:05

    see oli nüüd küll üks inetu lugu 😦 aga tõesti, hea et lapsega ok, kõik muu saab ka korda :), ei ole ennast võimalik 100% vargakindlaks muuta kahjuks :(. See, et oled kella keeramise suhtes nii tundlik on ka kurb. Ma ei tea, kas ma olen tuim tükk vms aga mind ei koti see kohe kuidagi aga eks ma magan ka režiimitult, nii ehk naa ma ei tea, mis kell parajasti on. Küll oli kole see suvi kui vahepeal üks aasta suvel kella ei keeratud. Meil ööinimestel, kes alles õhtul tegusaks muutuvad jäi sel seuvel tegutsemine üldiselt vahele 😀

  12. aidivallik said,

    1. apr. 2015 kell 09:25

    Jah, minu arust võikski kogu aeg olla suveaeg ilma igasuguse tagasikeeramiseta. Oleks enam-vähem ideaalne elukorraldus.

  13. kiskjasiil said,

    2. apr. 2015 kell 10:03

    Mina tahaks ka ainult suveaega ja jäetagu see kella torkimine ükskord ometi ära. Kevadise puhul mulle meeldib, et see tagasi läheb ja õhtul pärast tööd on valget aega rohkem, aga töölkäimise teeb see mõneks ajaks ikka nõmedalt uniseks.

    Lastega värk on alati uhh, nii ehmatav, hää, et asjad laabusid, aga kujutan ette ikka küll kui kole ehmatus ja siis see lõputu asjaajamine…

  14. kaaren said,

    2. apr. 2015 kell 22:42

    Vargad, hrjää…
    Kellakeeramine mind ei häiri, aga valged õhtud saavad minu 12 points.
    Allpool oli juttu vokkimise yritusest. Tahan ka.


Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja / Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja / Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja / Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja / Muuda )

Connecting to %s

%d bloggers like this: