Edasilükkamine ja vahelejätmine

18. apr. 2015 kell 16:26 (Aed, Muiduelu)

Pärast viimatist Haapsalu-sõidust tulekut ma polegi eriti kirjutanud, sest ühest küljest kasvavad mul siin tööd üle pea ja teisest küljest on ka selle pideva külmetamisega viimasel ajal tervis nigel. Pärast seda, kui me Otiga Maamessil äikesevihma ja rahe kätte jäime ja mu mantel seljas niiskeks ligunes, hakkas veel mingi nohu endast märku andma ja enesetunne polnud kogu selle kupatuse peale tõesti kiita. Selg hell, pea paks ja nina märg, fuih.
Aga üldiselt ma kolm päeva potistasin, potistasin ja potistasin kõiki neid taimi, mis ma Haapsalu aiast ära tõin. Kui kokku lugesin, sain teada, et tõin ära 179 taime, mis nüüdseks on kenasti pottides. Tundlikumad rehetoa akna ääres ja tugevamad terrassil õues.
Huvitav, et piltide peal ei tundugi neid nii palju, aga suur osa potte on veel pappkastides, et neid oleks äärmuslike ilmaolude (taas)saabudes parem kaitsta. Ja esimesel pildil on ka need viis Järvseljalt toodud okastaime, neid ma selle 179 sisse ei lugenud.

Mul oli kurb meel, et paljude taimede väljakaevamiseks oli ikka veel natuke vara, muist polnud veel tärganudki, ja 99% siltidest olid mõistagi taas hakid ja varesed ära viinud. Nii et ma hargiga sorisin oma istutusalasid seal läbi, ja leidsin, mida leidsin. Ja midagi ei leidnud ka, nii et eks ta ole.

Parema meelega oleks ma need potistatud taimed kõik küll kasvuhoonesse viinud, aga mul ei ole ju veel siin kasvukat! Kasvukas on Haapsalu ogoroodinal… ja tuleb sealt ära siis, kui meid enam ei ähvarda suverehvidega lörtsi kätte jäämine pikal teel, haagis taga.
Pidime minema taas pühapäeval, aga ilmateade lubab homseks taas teadagi mida. Nii et valime järgmisel nädalal mõne lörtsivaba prognoosiga päeva.

Neljapäeval käisin Lähte koolis õpilastele esinemas ja pärast Maamessil. Ma pean ütlema, et seal viimasel üritusel mind üllatas, et alternatiivsete energiaallikate kohapealt eriti eksponente ei olnud. Ott tunneb meil ju juba mõnda aega huvi päikesepaneelide ja tuulegeneraatorite ja muu sellise kraami vastu, oleksime heameelega end ses vallas veidi harinud. Kasvuhoonete pakkujaid oli minu meelest ka üllatavalt vähe väljas. Ja kettsaage. Ja murutraktoreid. Ühesõnaga, neid oli küll, aga tundus kuidagi vähe ja nigel see väljapanek, või siis lihtsalt kadusid nad nende suurte metsa- ja põllutöömasinate ning laudaseadmete vahele lihtsalt ära. Istikute pakkujaid oli ka vist ainult Päidre, aga võib-olla ma ei leidnud teisi lihtsalt üles, ja ausalt öeldes ei olnud see ju aiandusmess ka. Nii et pole põhjust vinguda.

Reedel olin ma nädalast juba niivõrd väsinud, et pärast viimase taime potistamist ei jaksanudki ennast enam korralikult kokku võtta, kirjatöö kuidagi tuli, aga vähe ja vindus väga, mõte ei lennanud… väsinud olin. Ja eelmise päeva märjakssaamisest oli enesetunne selline külmetunud. Selline tunne, et tõuseb vist palavik, aga võib-olla ei tõuse ka, ja parem on mitte kraadida, sest kui kraadid ja ON palavik, siis pärast sellest teadasaamist oledki jumala sant valmis ja lapiti maas.

Nii ma ei läinudki täna ühele üritusele, mida ma õigupoolest ootasin ja kuhu ma väga tahtsin minna. Sest tööasjad tahavad tegemist ja enesetunne praavitamist. Ei saa ennast päris ära ka katkestada suure tahtmisega kõike korraga teha.