Mürame siin

Traktoripostitust täna veel ei tule, sest pidulikul hetkel, kui see trakats Muhedikupapa abiga haagise pealt meie õues maha sai uditud, unustasin ma loomulikult pildistada. Ja sellele järgnevas elevuses, kui Ott tükk aega siin selle masinaga erineva kiiruse ja käiguga poognaid võttis, mäest üles ja mäest alla, ununes kah pildistamine ära. Aga ma teen seda kohe järgmine kord, kui me trakatsi jälle kuurist välja ajame ja Ott sellega natuke lustida võtab.
Nüüd vahepeal pole selleks ju aega olnud. Kohe kibekiiresti oli vaja maha istutada Haapsalust ära toodud maasikataimed.

maasikad1
Ja nii sai veidral kombel just maasikatest siin esimene peenar. Ikka istutusaugud ja ajalehed pealmise mullakihi all. Aga ma katan ka selle pealmise mullakihi veel millegagi kinni ja multšin ära, et umbrohuga vähegi lihtsamalt läheks.

esi

Oma pühas üksinduses ja nõlval vildakana näeb see peenar muidugi mõnevõrra totakas välja. Aga ta on selles kohas sellepärast, et mujale tulevad muud asjad. Mul on plaan ometigi ju olemas, ammu üles joonistatud ja isegi mitu korda veel, iga korraga läks aina paremaks ja selgemaks see mõte. Nüüd lihtsalt oli see algus kuidagi veidrast otsast. Umbes nagu “Onu Raivo jutupliiatsi” saates alustas ta ka joonistamist kassi paremast tagumisest käpast ja siis alles lõpuks jõudis peani välja. Millest iga normaalne inimene ju kassi joonistamist alustaks.

Aga eile käisime taimeaias oma hekikuuskede järel. Mööda sellist teed.

tee

Mul oli esimese hooga väga raske uskuda, et siin selle koti sees peaks olema 200 kuusetaime.

kotitäis hekki

Aga on isegi rohkem. Kohe üsnagi rohkem on meile neid siia kotti loetud… aitäh. Me juba teame, mis nendega teha. Ma tegelikult mõtlesin juba talvel, et meie õuelt terrassile paistev metsaserv (meie metsatuka serv) võiks peale kenade kaskede sisaldada siiski ka üpris, üpris palju rohkem kuuski, et ikka ilusam vaadata oleks. Ja võib-olla ka jõulukuuske võtta.

Plaan oli õigupoolest juba eile istutada, kuid siis tuli Otile korraga palju tööd kaela ja tema ülejäänud päev möödus kirjutuslaua taga. Mina jälle üksinda nagu hästi ei viitsinud. Kahekesi ikka toredam ju, saab kiiremini ka. Nii et mina pikeerisin siis rahumeeli hoopis oma kapsad ära. Ja hoolitsesin selle eest, et kuusekoti sisemus ikka niiske püsiks ja kuusetaimed ära ei kuivaks seal sees.

Täna panimegi selle umbes seitsmekümnemeetrise heki maha. Kaherealise. Pöetava. Sellise, mis ikka tihe ja tõhus uleb. meil on siin künka otsas muidu ikka väga tuuline, teate. Nööri järgi panime, aga ikka viskab aeg-ajalt mingi kõveruse sisse. Aga las ta viskab. Nagunii päris sirgeks ta alles pöetakse. Kunagi tulevikus.

hekk otsast

hekk

Tammede juurest liitub meie uus hekk juba olemasoleva sirelihekiga. Teeb enne seda tammede tagant veel kena kaarekese, markeerides kunagise iidvana külatee jooksu.

kaar

Selle roikahunniku me veame ka siit millalgi minema. Võib-olla juba homme.

Advertisements

3 kommentaari

  1. rahutu rahmeldaja said,

    25. apr. 2015 kell 20:36

    Täitsa pikk tükk hekki sai, tublid 🙂 Ja Ülo tahab tungivalt trakatsit näha, sega me ükspäev tuleme vaatame selle kindlasti üle 🙂

  2. trumm said,

    25. apr. 2015 kell 21:53

    ma tahtsin ka tungivalt trakatsit näha! käisin eile kolm korda klikkimas ja ei midagi… ja no nüüd kaaaaaaaaaaaaa ei midagi! 😀

  3. Muhedik said,

    25. apr. 2015 kell 22:00

    Nii ilus roheline rivi 🙂 Kui on millega, siis võiks need puudealused multšida
    Küllap see üksik ja õnnetu kastike endale üsna ruttu sõbrad saab kui te samas tempos jätkate


Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s

%d bloggers like this: