Mina ei tea, mis värk selle Haapsalu suunaga on

Olen nüüd viis päeva päris vakka olnud. Toibusin ehmatusest ja šokist, mis meil esmaspäeval oli ja mille tõttu lausa päriselt ja füüsiliselt haigeks jäin. Aga see läheb üle. Juba pärast eilset Järvselja-käiku ja viljapuude ostmist hakkas tunduvalt parem.
Nimelt esmaspäeval läksime toda kasvuhoone äratoomiseks kohutava sekeldamise peale laenatud haagist Haapsallu tagasi viima. Ja mis? Kell 1 päeval jäime Sussi ja selle laenatud haagisega Suure-Jaani kandis tee äärde. Suss otsustas, et tahab surra.
Passisime seal kolm ja pool tundi paaniliselt siia-sinna helistades ja plaani välja nuputades. Siis veetsime veel kolm ja pool tundi mu kaugemate Suure-Jaani sugulaste juures esimest korda elus neil külas olles. Haagise viisime sinna, sest seda ju tee äärde maha jätta ei julge — ja muide, mu halvimad hirmud said tõeks, keset Suure-Jaani linna tuli haagis sugulase auto tagant tõepoolest lahti ja tahtis minna vasakule ära. Õnneks oli kiirus väike ja midagi hullu peale järjekordse ehmatuse ei juhtunud.
Õhtul kella kaheksa paiku jõudis kohale meie isiklik tehnoabi koos vahetusautoga. Haapsalusse me ise ei jõudnudki, aga hea, et vahetusautoga öö hakuks koju tagasi jõudsime. Haagis jõudis poolsurnud ja kõõksuva Sussi taga, spetsialisti käe all ning pidevate vahereanimeerimistega ka umbes ühe paiku öösel Haapsallu laenaja kätte tagasi. Õppind mehed, Rootsi riistad. Haapsalust Tallinna remondikotta läks Suss järgmisel päeval aga paela otsas ja praeguseks hetkeks on Pürksi Ott tal mootori lahti võtnud ja üritab meie vanakest ikka kuidagi elule tagasi võita. Ma ei taha mõelda, mida mootori remont maksab.
Kõik see närvipinge terve see päev mõjus mulle igatahes nii, et teisipäeval olin rivist üpris väljas. Üks asi see õudne närvikurnatus, teine asi, et põhimõtteliselt üle öö tekkis metsik nohu ja kole ja kinnine köha ilma ühegi adekvaatse põhjuse või viiruskontaktita. Ju see esmaspäev loksutas organismi kihid korralikult segi… hea, et kruvid vähemalt päris lahti ei logisenud.

Advertisements

3 kommentaari

  1. Tark tütar käratab said,

    30. apr. 2015 kell 18:36

    Kuulge seltskond, jätke jama, on aeg hakata uut kasutatud autot otsima. Kui juba sellisel kujul auto lahti võtmiseks ja mootori täielikuks paranduseks läheb – kurja, see on nagu maantepervest kotist leitud laibapusle. Okei, analoog ei ole päris see, mis ta olema peaks, ja on vististi veidi morbiidne, aga mõte jääb samaks. Selle raha eest, mis on Sussi korduvasse parandusse uputatud, oleks ammu uue auto saanud. Müüge vanarauaks maha ja asi vask.

  2. Muhedik said,

    30. apr. 2015 kell 20:22

    Jällegi- lõpp hea, kõik hea! Ilusaid kevadpühi!

  3. kaaren said,

    1. mai 2015 kell 00:55

    Targa tytarlapse jutus on iva.
    Ostke Ford.
    See oli tõesti jube. Soovin teile ruttu asja head lahendust, uut ja inimlikku sõitmisemassinat.


Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja / Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja / Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja / Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja / Muuda )

Connecting to %s

%d bloggers like this: