Nii et kohvivesi p… keeb

Vahepeal olen taas inimeseks saanud. Ja terveks. Ja jälle rõõmsaks. Pole aegagi konutada, olen siin kõik päevad ringi rahmeldanud nagu hullumeelne… aga ikka on nagu kõik asjad tegemata.
No täna näiteks.
Alustasin poole kümne paiku ogoroodinal kolmanda kastpeenra külvidega — põldoad olid eilsest leos, oli vaja maha panna. Multšisin reavahesid vaibaribadega, mille lõikamiseks kulus ka mõnikümmend minutit. Vaip teadupärast on kääridega lõikamiseks päris raske materjal, aga samas aitab peenral külvide niiskuse hoidmisele kaasa ja märgistab ühtlasi külviread ära. Ja mujalt rohima ei pea, kui külvireast.

Sest umbrohuprobleem on siin ikka päris tõeline, mitte mingi naljalugu. Terve see ogoroodinaplats on orasheina- ja naadiväli. Ja pealeveetav muld on ka kõige hullemini naadi- ja orasheinajuuri täis muld üldse, mida ma elus näinud olen. Nii et enne külve läheb ikka tunde selle mulla puhtaksnokkimise peale… aga selle kihi ja ajalehtede kihi all on täpselt samasugused vilder-jaldermanni juuurikad maa sees. Mul on tegelikult päris karm hirm, kuidas ogoroodina ehk viisakalt väljendudes biodünaamiline maaviljelus sellega toime tuleb. Aga kui tuleb, siis on see meetod maaharimiseks küll täiesti lollikindel. Eks paistab.

keset rammusat naadivälja

Ott on küll kena sõõri sisse niitnud, aga mingi ettekujutuse saate nende servade järgi. Muide,, punased tutikesed märgivad kohti, kus kasvavad nüüdsest Kaarna toodud rabarbrid ja Rahmeldaja spargel mitmeks lahutatud tükina.

ogoroodina seis

Aa, ja siis on mul nüüd lava. Et kasvuhoonega pole üldse olnud aega tegeleda, aga kapsataimed venivad toas juba lihtsalt kohutavalt välja, siis üks hommik lappas Ott kuuris vanu aknaid.

lava

Peenrakastide pilt on hetkeseisuga küll juba veidi aegunud. Nimelt tänase seisuga on kolmes külvid sees, neljas ootab istutusauke, katmist ja täisvedamist. Selle rea otsa tuleb veel viies, siis jätkame teiselt poolt kompostrit.

peenrakastide järg

Igatahes pärast mu tänahommikusi ogoroodinahetki esines ärganud ja laua taha tööle asunud abikaas hommikusöögiteemalise avaldusega, nii et järgnes pooletunnine hommikusöögiüritus köögis.

Siis istusin aidatrepil ja külvasin pottidesse kurgid, kõrvitsad, suvikõrvitsad, aedoad ja mõne arbuusi. Jälle kaks alusetäit potte sai. Ott seeaeg toas joonistas hirmsa kiiruga.
Tassisin potid tuppa, Ott oli töö valmis saanud — niisiis välja viljapuid istutama. Maguskirss läks maha ladusalt, aga pirnipuudega läks päris naljakalt. Olin neile kohad ju valmis vaadanud, soojad, päikselised, tuulevaiksed kohad… aga esimese istutusaugu sügavuse saavutamisel selgus, et see hakkab tasapisi täis valguma. Ma olin kohe päris nördinud — olin väga püüdlikult enne seda ükspäev terve krundi pajuvitstega risti-rästi läbi jooksnud, et kogemata viljapuuga veesoonele ei satuks. Aga seal see vesi ikkagi oli, kuigi vitsad veesoont mul selles kohas ei näidanud. Küll näitasid meetrike maad kõrval… aga ma arvasin, et see on ikka kõrval ju. Aga võib-olla ongi selles kohas lihtsalt maapinna veetase kõrge. Ei tea. Igatahes viljapuud ma veeauku küll ei istuta.
Niisiis tuli hakata pirnidele uut kohta otsima. Aga. Helistas mees, kellelt puud tellisime, et tema tahaks teise koormaga lähemal ajal tulekule sättida. Jajah, nojah, tore on, muidugi. Ainult et meil ju see eelmine kooremgi veel varju alla tassimata ja ladumata, sest enne veel on vaja ju varjualusest seda mägedena täitev kola välja vedada. Seda, muide, on Ott siin juba nädalapäevad õhtuti teinud. Aga see kuur on VÄGA suur ja igasugust erinevat kola on seal VÄGA palju ja kõik see vajab hoopis süsteemsemat lähenemist.
Muide, kui Ott sealt kuurist viiemeetrisi prusse välja vedas, et need korralikult teise kohta ladustada, tekitas ta selleks säherduse geniaalse seadeldise.

kuidas vedada

kuidas vedada1

Sest vedada oli päris kaugele. Ja käe otsas neid prusse vedada… jommaijoo.

kaugelt vedada

Nii et panime pirnipuud ootele ja läksime puukuuris korda looma, prioriteet selgelt paigas — et loobume kogu seal vedeleva risu ja materjali süsteemsest ladustamisest kuhugi mujale, vaid hoolitseme selle eest, et esimese asjana tekiks meil tagaukse ette mõnikümmend ruutmeetrit pealeastutavat pinda, kus jalgu koli sees ära ei murraks, ja üks vaba nurk, kuhu hakata toodud puid laduma.
Kõigest mõni tunnike, ja tehtud see saigi.
Seejärel loopisime ja tassisime viis ruumi meile eelmisel korral toodud küttepuid sinna varjualusesse vabanenud pinnale. Vähemalt saab nüüd uue koorma kuuri juurde maha kallata. Ja kuuris sees hakkan ilmselt homme laduma.
Pärast seda viit ruumi puid oli kell üsna märkamatult juba seitse saanud ning järgnes poolteist tundi õhtusöögi valmistamisele ja ärasöömisele pühendatud aega, sinna sisse mahtus veel umbes kolmveerandtunnine Skype-kõne Prantsusmaal resideeruva lapsega… kellel kuidagi mitte ei vea viimasel ajal. Noh, kuidas karastus teras. Pole hullu. Ta saab hakkama.
Aga pärast õhtusööki läksime ikkagi ja otsisime neile pirnipuudele uue ja parema ja puhtama ja kuivema ja muretuma koha. Arvan, et hea koht sai. Ning istutasime enne vana pimeduse saabumist veel oma kaks pirnikest maha kah.
Ja siis imetlesime loojangut udus.

loojang udus

Aga üldiselt on mõnel teiselgi õhtul siin palju ilu olnud. Ja rahu. Ja külalisi ja muusikat. Teate, see on üks väga ilus elu.

õhtul pillimängu

Advertisements

9 kommentaari

  1. rahutu rahmeldaja said,

    8. mai 2015 kell 00:44

    See on üks ilus elu tõesti, selline oeh kus sai rabatud aga süda laulab sees ja edenenud olete ju ka 🙂 jaksu teile sinna

  2. Köögikata said,

    8. mai 2015 kell 01:11

    Oh jummel, ma lõõtsutan juba paljast lugemisestki! Olete teie alles tublid ikka!

  3. Togram said,

    8. mai 2015 kell 09:00

    kes teeb, see jõuab ning teised peavad lõuad!nii mu vennas ikka aegajalt tõdeb. Ja teie ikka jõuate. Läbi raskuste tähtede poole. See prussivedamise riistapuu tegi tuju ikka kohe heaks. Väga leidlik!!

  4. Muhedik said,

    8. mai 2015 kell 09:52

    Otil tuleks oma leiutis ametlikult registreerida 🙂 Ja kus teil see ratastool kohe nii käepärast oli?
    Paar aastat näed Sa oma ogoroodinaga vaeva küll, aga kui maa on viljakaks ja puhtaks muutunud, on edaspidine lillepidu. Minu arvates oleks otstarbekas järgmiseks aastaks paari kastijagu maad pimendada ja siis järgmisel kevadel pimendada tänavu kasutuses olnud paar kasti. Kaks ühes- viljavaheldus ja umbrohutõrje korraga.
    Aga elu on ilus, eriti kui edeneb. Ärge siis ülearu ka rabage. Edu tegutsemiseks ja aega nautimiseks.

  5. reet said,

    8. mai 2015 kell 10:01

    Naat sureb päris edukalt, kui valgust ei saa. Mina olen – kuna alguses ei teadnud ma tõstetud peenardest midagi ja siia mingigi lisamulla organiseerimine on meie jaoks tõeline raketiteadus – läinud läbikaevamise teed. Ikka nii, et tulevakevadisele uudismaale näiteks toaseintelt kistud saepuruplaadid pooleks või terveks aastaks peale ja siis kaevan need eriti elujõulised viis valget juurt välja. Meil on siin lisaks orasheinale ja naadile ka paksult raudnõgeseid ja nende vastu minu meelest peale väljakaevamise muu ei aita. Niidetava muru seest taganeb naat paariaastase niitmise tagajärjel hästi ja kannikesed lähevad asemele. 🙂

  6. Tea said,

    8. mai 2015 kell 23:13

    oh küll te ikka jaksate rahmeldada! 🙂 aga ma saan aru, et see ongi tõeline elu…kui teed, mis meelib ja tulemused on ka silmaga näha ja käega katsuda! 🙂
    aga naadist lahtisaamine…selles osas toetan Muhedikku, et mõistlik oleks üks maalapp katta kinni, see tundub lihtsam kui seda n.ö. kesas hoida terve hooaeg … efekt peaks sama olema, et umbrohi hävib…kuigi minu kogemusest ega naat ühe hooajaga veel täielikult ei hävi…eriti kui tal kõrvalt võimalus oma risoome ajada…aga abiks on kindlasti!
    jaksu naadiga võistluses …:)

  7. Maire said,

    9. mai 2015 kell 20:30

    ahh, see eluke on teil seal ikka nii äge, et lausa kadesta 🙂 Nii mõnus kõrvalt jälgida kõiki teie tegemisi.

  8. kaaren said,

    11. mai 2015 kell 00:30

    Palgikäru 🙂
    Hea nõuanne sellelkevadel tuleva aasta tarbeks peenralapp katte alla hauduma panna.

  9. 14. mai 2015 kell 09:55

    Head pildid 🙂


Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s

%d bloggers like this: