Ikka aia taha ka

See postitus on pooleldi vastuseks SK kommentaarile eelmise teema lõpus: et meil nagu ei lähe mitte üks asi aia taha.
Läheb küll. Praegu ongi süütunnete ja musta masenduse hetk, sest unustasin minna õpilasfilmi “Kuidas elad, Ann?” esilinastusele Pärnusse. Täna. Prostalt, siiralt ja puhtast südamest – unustasin ära. Petsin terve hulga projektis osalenud noorte ja eelkõige 17-aastase režissööri lootusi ja ootusi, sest nad tahtsid ju mind sinna ning ma olin kindlalt lubanud minna. 9. juunil kell 15. Mul on see isegi märkmikus kirjas. Ainult et vahepeal see aeg muutus, hetkel, kui telefonitsi kokku leppisime, et mulle sobib ka see teine, pakutud uus aeg, ei olnud mul märkmikku käes, et see sinna sisse kirjutada…
… ja lendaski peast. Elasin edasi õndsas teadmises üheksanda juuni Pärnu-sõidust.
Aga täna on jube kurb ja häbi.

See praegune rabelemine mitmel rindel korraga teeb selliseid asju.
Pühapäeval kasvuhoone aktsioon, kogu päeva. Nii tore ja vajalik ja kõik.
Eile ajakirjandus. Andsin väga pika intervjuu ühele naisteajakirjale, kust tuldi siia minu kolimisest ja uuest kohast lugu tegema. Pluss fotosessioon. Koos riietevahetusega vahepeal.
Tegelikult kõik see oli ka tore ja vahva, aga võttis ikkagi peaaegu kogu päeva.
No ja et täna oleksin pidanud hommikul Pärnusse sõitma…
Oh isver, isver küll.
Ma oskan vaid kogu südamest vabandada nende noorte ees, kes tegid nii palju tööd ja nii suure asjaga hakkama said ja lõpuks mullegi näidata tahtsid… ja mina, oinas, lihtsalt ajan asjad peas segi.
Oh see kulpide kulp, mea obscura culpa, mea culpa culpissima.

Advertisements

4 kommentaari

  1. rahutu rahmeldaja said,

    2. juuni 2015 kell 21:58

    oh, heldeke, vahel lihtsalt läheb ja tead ju küll, et jumalad vast teavad, milleks nii pidi minema

  2. Muhedik said,

    2. juuni 2015 kell 22:23

    Ma saan vist aru, mida tunned, aga mis läinud, see läinud ja tagasi seda enam võtta ei saa. Tuleb lihtsalt kuidagi üle elada.

  3. kaaren said,

    2. juuni 2015 kell 23:06

    Siiras isiklik vabandamine ja avalik kahetsemine on kyll vanamoodne, aga mõnede inimeste peal töötab 🙂
    No mis sa teed ära. Talvel venib aeg niisama, aga suvel jookse või nahast välja, et jõuaks, mis vaja.

  4. yksneljandik said,

    3. juuni 2015 kell 00:09

    Sa oled tegelikult nii haruldaselt tubli, et Sa kõike seda jõuad, ikka vahel juhtub äpardusi. Loodetavasti saavad noored aru ja annavad andeks, paha tunne jääb ikka sellistel puhkudel pikaks ajaks sisse kui tunned, et oled kedagi alt vedanud. Aga see kevad ja aed ja tegemised – ma läksin täna tittedega mitmeks tunniks kodust ära nii, et välisuks jäi poollahti, võtmed kutsuvalt ees rippumas kah veel. Keset asulat, läpakas ja fotokas köögilaual. Läksin kiiruga korraks ühele rätti pähe siduma ja teise tekki vankris kohendama ja siis panin muidugi nende mõlemaga ajama ise kindel, et uks sai lukku. Pärast ei jõudnud ära imestada, kuidas ma nii hajameelne sain olla.


Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s

%d bloggers like this: