Tomati- ja maasikapäästmine

Täna jätkasin kasuhoones sealt, kus eile pooleli jäi. Augud olid valmis, hää kraam sisse segatud. Täna läks operatsioon edasi.

Märgistatud aukude ümber mättale papp. Et ehk ikka tuleb natuke vähem naati ja orasheina läbi, kui muidu tuleks. Niiskust hoiab ka.

papp

Papile kattemuld, nii et kast ikka täis saaks. Umbes 10 cm kiht.

muld sees

Kattemulda võtsime enne põlluservast, aga üksvahe leidsime siin iidse kompostihunniku. muidugi mätta alla kasvanud kõik ja puha. Sealt tuleb väga ilusat rammusat kraami. Ainult vilder-jaldermanni jälle kõik täis. See rookimine ja nokkimine võtab jubeda aja, aga päris välja neid juurejuppe ikka ei saa… aga pealegi, enne põlluservast võetud muld oli veel kümme korda hullem (juurikate kohapealt).

kattemuld

See vahepealne pilt, kus tomatid on oma aukudesse istutatud ja ümberringi on neil ikka muld nagu normaalses kasvuhoones, vähemalt näiliselt ja 10 cm pealiskihis, kahjuks jäi töötuhinas tegemata. Aga istutasin nõnda nagu eelminegi aasta ja nagu Galina Kizima õpetab: ikka sügavale kohe ja viis liitrit vett enne istutamist taime kohta auku. Sulgi ma sel aastal ei pannud, sest polnud piisavalt rappimisväärset patja. Aga seal Haapsalu liivamaa peal aitas see suletrikk vett hoida ikka pagana hästi. Siin on savikas maa, nii et vast pole hullu. Ja pealegi, normaalsed inimesed istutavadki oma tomateid ilma sulgedeta.

Igatahes lõpuring — ajalehekiht. Ikka niiskuse maa sees hoidmiseks. Mida paremini niiskus maa sees püsib, seda vähem on vaja kasta. Mida vähem on vaja kasta, seda vähem on tomatil kasvukas ka õhuniiskust, seda õnnelikum ta on ja seda vähem on suve lõpus jama seenhaigustega. Pealegi saab need lehed sügisel välja visatud, koos kõikvõimalike haigusitekitavate seeneeoste ja bakteritega, mis muidu rõõmsalt mulla sisse talvituma poeksid.

lehtedega katmine

lõpp ja lehed

Tomatid näevad mul hetkel muidugi jubedalt väärkoheldud välja, sest eks nad ju ongi. Nii kaua pole mul tomatid ükski aasta toas aknalaual veninud. Aga mis teha. Seni kasvuhoonet ju ei olnud. Samas Haapsalus oli tervelt kaks.
Aga pole hullu, ka siia saab kaks. See 8-ruutmeetrine, kus nüüd tomatid sees, ja siis tuleb abikasvukas ka. Sinna panen kurgid ja paprikad. Nii oli ju Haapsaluski mul.

Peale selle koletu tomatiralli veetsin mõne tunnikese ka iidset maasikapeenart välja puhastades. Ja kahetsedes, et ma varakevadel seda ei teinud, vaid hoopis maasikapeenrana mõttes maha kandsin, sest need risti-rästi taimekesed näisid siiralt ennem surnud kui elus ja keset mingit õudset mätast… ma ei uskunud, et sellest üldse asja saab, et sellele üldse tasuks oma aega raisata. Teen sinna hoopis püsilillepeenra, mõtlesin.
No aga nüüd, kui sinna kallale tormasin, ikka püsikupeenart tegema, vaatan — keset põlvekõrgust tihedat naati, orasheina ja nõgeseid õitsevad, näe, maasikad! Eluvaim sees, elutahe ka, ja muudkui õitsevad seal tihnikus.
Nii läkski mul süda haledaks ja ma hakkasin nende ümbert seda nõgest ja naati ja muud heina ära kitkuma. Las õitsevad ja kannavad siis, kui tahe nii tugev ja võitleja hing sees.

iidne maasikapeenar

Asja sellest vanast peenrast muidugi enam ei saa, selleks on ta liiga kaua käest ära lastud olnud. Lasen tal ära viljuda ja siis pärast võtan selle istanduse üles ja istutan ilusamad taimed uude peenrasse, asi see järgmine kast siis ogoroodinal maasse taguda pole.

Advertisements

7 kommentaari

  1. Muhedik said,

    5. juuni 2015 kell 12:20

    Ma arvan küll, et Su tomatid nädalaga neist vintsutustest välja kosuvad ja üsna pea ka õitsema hakkavad.
    Maasikaleid on ju tore:)

  2. rahutu rahmeldaja said,

    5. juuni 2015 kell 12:55

    ma olen hullemaidki tomateid näinud, tomat on visa ja tubli taim, sellest saab asja 🙂

  3. kaaren said,

    5. juuni 2015 kell 17:56

    Just, soojas toas võtab tomat kähku hoo yles.
    Mitu head ja kosutavat postitust uudismaa tegemisest tuletavad enda aia alustamisehetki meelde 🙂
    Lahe, kui aias on midagi avastada. Arvad, et kõik on juba nähtud ja selge, ja siis tuleb yllatus!
    Maasikaid ei ole kunagi liiga palju.
    Karpaalkanalitega pead tegelema, sest ilma käteta elu on jama.

  4. trumm said,

    5. juuni 2015 kell 22:18

    oh issand!.. see käis maasikapeenra kohta.. aga ilus rammus naat on, midagi pole öelda 🙂

    jõudu!

  5. kris said,

    6. juuni 2015 kell 08:25

    Mina ka mõtlesin lugedes, et loodetavasti ikka läheb paremaks, aga kui ei, siis ehk peaks märguannet tõsiselt võtama…aga nii nii palju on jõutud seal küll teie juures. Väga tubli(tublid)!

  6. maria said,

    8. juuni 2015 kell 06:10

    Ah, et ajalehekiht peab siis kasvuhoones viimane olema. Hea nipp, teen kohe järgi. Vapustav, palju üks inimene jõuab!

  7. aidivallik said,

    8. juuni 2015 kell 16:33

    Maria, ajalehtede peale ma panen veel õhukese multšikihi niidetud rohust, sest muidu lendab tuuletõmbe korral see ajalehekiht paigast ära. Lihtsalt pole veel jõudnud. Ja see Lothar tuuseldaski mul juba need lehed seal segi.


Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s

%d bloggers like this: