Nii intensiivne

Milline nädal nüüd selja taha jäi, päris õudne. Nii intensiivne. No kõigepealt oli see tehnika tuksiminemise nädal. Trimmeri jõhvikassett läks puruks, ja et trimmer pole levinuimate markide hulgast, maksis uue leidmine hulga tunde ja kaks Tartu vahet sõitmist. Siis otsustas septik, et hakkab täis saama ja seepärast on vaja vannituppa paha haisu hakata levitama. Siis põrutasime Turboapelsiniga otsa mingile suuremat sorti salakivile, mis viis omakorda selleni, et Turboapelsini niidukiosa on nüüd keevitaja käes ja kui sealt tagasi jõuab, vajab ka uusi niiduteri. uurivad trakatsit

Ja kõige krooniks andis mu arvuti üleeile õhtul otsad. Õnneks oli mul uus juba tegelikult varuks ootamas, lihtsalt ei raatsinud vanast loobuda, ikkagi nii oma ja 8 aastaga käe sisse harjunud, nüüd selle uue taga tunnen end nagu… ma ei teagi. Ikkagi nagu ühte kätt ei oleks. Ja sekeldus vana arvuti kõvakettalt info kättesaamisega seisab veel ees. varasemad asjad on mul küll kõik välisele kettale varundatud, aga umbes neli kuud ei ole ma siiski seda enam teinud… ja vanas arvutis, mis pilti ette ei võta, on mul terve hunnik töömaterjale, mis vaja sealt kuidagi kätte saada. Nädala märksõnaks oli aga hoopis Vene Ime. Mu uus abikasvuhoone, mida me viie inimesega panime kokku kaks päeva ja ikka veel ei ole päris kokku saanud. Sest Venemaal ilmselt valitseb ikka veel arusaam, et inimese elu peab olema karm ja õudne ning sellepärast peavad kõik kokkupanemist nõudvad asjad olema väga keerulised kokku panna ning peale selle veel mittekomplektsed. Mis tähendab, et komplekti on pandud kirjasoleva 536 ühesuguse pikkusega poldi asemel 502 polti, jooniseid ja skeeme ei ole kaugeltki mitte iga tööetapi kohta ja kohati on joonised ebatäpsed või lausa valed. Brr. Esimene ja viimane kord mu elus Vene päritolu kasvuhoonet hankida. Teisest küljest, peab ju olema mingi objektiivne põhjus, miks asi on kõige odavam, eks. Ja see oli kõige odavama ruutmeetrihinnaga polükarbonaatkasvukas, mille ruutmeetrite arv mulle juba enamvähem rahuldav tundus. Nüüd mul on kahe kasvuka peale kokku 14 m2 kasvuhoonepinda ja sinna mahuvad juba küll mu tomatid, paprikad, tšillid ja pikad kurgid ära. Kui muidugi selle Vene Ime ustega ka nüüd veel joonele saaks. kambaga Palju igasuguseid juppe, juppide sees palju segadusseajavaid auke. taguotsad Kasvuhoonetantsud. tants kasvuhoonega tants1 Karkass saab paika. karkass Pildid tegi Rahmeldaja, aitäh talle! Mõni päev hiljem jätkasime polükarbonaadi pealepanekuga, vägev tsüklon Lothar polnud selle jures mitte abiks. Algul oli põhimure, kuidas need kuuemeetrised polükarbonaatlatakad, millest ise tuli sobivad tükid välja lõigata, laperdades üle põllu metsa poole ajama ei paneks. Hiljem oli põhimure, kuidas ometi see “karbonaad” tihendite vahele litsuda, nii et ta sinna pidama ka jääks. järg uste juures Ja pärast selgus, et uste konstrui eeldab veel hoopis iseäranis iseäralikku ajuehitust. Ma ei tea, mitu korda need uksed pulkadest kokku ja siis jälle lahti käisid. Kümmekond vist. nuputamine Aga päkapikud toovad ju õnne, eks? Ja on osavad meistrimehed. Kompa punaste toolide ja vaibatriibuga on ka hea. Oleks nagu kohe lavastatud, aga tegelikult ei ole. punane mees Igatahes üks uks sai ette. Ja siis oli vaata et südaöö varsti käes ja lihtsalt pidime lõpetama. Aitäh kõigile meie ennastsalgavatele abilistele, kes Lothari ees küüru selga ei tõmmanud, vaid olid abivalmilt nõus koos meiega seal tuulte ja tormide kiuste selle vene Imega mässama! päeva lõpuks Muide, seltsimees Lothar puhus mu paraadpeenrast minema ka osa sinna asetatud turvast ja kümmekond papilatakat. Nii et…. turbaga papi pealt katmine ei olnud hea mõte järelikult.

Laupäeval ja pühapäeval käis eelmine perenaine  oma brigaadiga abihooneid tühjaks kolimas, sest nii sai ju talvel kokku lepitud. Mina küll manulisena otse kõrval ei passinud,  olin suurema osa ajast ogoroodinal ja mõtlesin selle lõpliku lahenduse välja. Ja Ott pani mulle paika teise “lava” ning siis tõstsin sinna mulda ja istutasin kurke. Täna hommikul istutasin ka veel osa, kastsin ja multšisin hoolega, sest kurk armastab niiskust ja sooja. No ma loodan, et neil on nüüd hea olla, on mul nagu põrsad põhus seal lavades. põrsad põhus kurgilava

Advertisements

8 kommentaari

  1. thela said,

    8. juuni 2015 kell 16:26

    Meil lõõskab see Lothar siiamaani. Ja isegi mul on sel aastal ogoroodina, kolm kurgi- ja kolm tomatitaime kasvuhoones pottides 🙂 . Elu on näidanud, et rohkem pole vaja.

  2. aidivallik said,

    8. juuni 2015 kell 16:52

    Köögivilja ongi mõtet kasvatada niipalju, kuipalju vaja on. Mina oma eelneva paari aasta vaatluste põhjal võin öelda, et meie pere aastane vajadus on 12 marineerimiskurgi taime ja 3 salatkurgi taime, 27 – 30 tomatitaime. Ja igasuguseid muid värke veel sügavkülma ja keldrisse. Sest me söömegi ju kartuli, leiva ja makaronide asemel köögivilja. Seda läheb palju.

  3. Muhedik said,

    8. juuni 2015 kell 17:30

    Vaatamata igasugu ebameeldivustele on ikkagi tore, et igale hädale on abi olemas ja asjad saavad korda.
    See punane-punane kompositsioon on väga hea, meenutab peatset tomatosaaki 🙂
    Turvas kõlbab multsiks vaid siis, kui ta on eelnevalt korralikult läbi vetitatud. Aga see Lothar võiks siitkandist juba kuskile eemale triivida

  4. rahutu rahmeldaja said,

    8. juuni 2015 kell 17:46

    Lothar on sabapidi kusagile kinni vist jäänud 😦 punane kompositsioon on hea 😀 ja see oli lihtsalt kavuhoone edasijõudnutele 😀

  5. Togram said,

    8. juuni 2015 kell 19:28

    Ja millal te sellega tegeleda jõudsite?
    Peaks end kohe kaema sättima, et saaks kaunil suveaal, mil valgust nägemiseks rohkem, aru, kus ja mis ja..

    Lothar võiks juba edasi liikuda tõesti!

  6. trumm said,

    8. juuni 2015 kell 23:50

    oeh. saagu need massinad ruttu korda!

    ja pildid on head: esmalt mingi upphopakk (see kolmas) ja sellele järgneb miski variatsioon jalgpallist, kus palli asemel inime peab läbi valvatava värava kargama 😀

    mde, ühes vene aias on imehea idee- kõrvuti 2 kasvuhoonet, nende vahel miski 3-5 m (ei mäleta täpselt) riba maad. see riba aga kahe kasvuhooneseina tõttu hästi soe ja sinna istutatud maasikad. põhjapoolne ots oli vahepeal kinni pandud ka kilega ca 1m kõrguselt. ja pidi väga hea ja varase saagi saama.

  7. kaaren said,

    9. juuni 2015 kell 08:04

    Sul olid head abilised, kes oma ea tõttu vene värgiga kokku puutunud ja sellega võitlemisega hakkama saavad. 🙂
    Uudismaal läheb alati mõni masin puru. Ka meile pole see võõras teema. Tunnen kaasa, parane kiiresti, väike traktor.
    Plaksutan kaasa Trummi ideedele, sest nende abiga 1+1=3, meie kliimas on see oluline.
    Kui kurk ja tomat on mõnusad söögiköögiviljad, siis kõrvitsaid kasvatan ma ilu pärast. Need on imelised kiirekasvulised suvelilled.

  8. maria said,

    9. juuni 2015 kell 19:22

    See teie kasvuhoone saaga tuletas mulle meelde meie paariaasta tagust jahmerdamist oma kasvuhoonega. Oli teine küll Iisraeli päritolu, aga ju ta ka ei olnud siis meiesuguste loogika järgi kokkupandav.Ja nagu kiuste oli ka sealt üks väike, aga väga oluline vidin puudu.Uks ei hakanudki käima.Otsisime tükk aega midagigi sarnast, et uks ikka funksiks.
    Loen suure huviga siit ogoroodina jutte.Ja suurimad tänud eeskuju ja soovituste eest! Võtan kohe oma kohustusliku lektüüri hulka targa naise Galina Kizima kirjutisi laisale aednikule.Kuula inimesi ja saad hulga targemaks!


Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s

%d bloggers like this: