Pole põhjust muretseda

Ma olen jätkuvalt elu ja tervise juures, mis siis, et meie pliit on hakanud metsikult suitsu sisse ajama ja mul on sel kevadsuvel 4 puuki peal olnud ning vaktsineerimist netu. Nii et ma praegu lihtsalt loodan, et minuga ju ei juhtu. Ja siis peab veel mainima, et tomatid on igavesed nirakad, sest põevad siiani liiga pikka tubast elu, ja ma pole üldse kindel, et nad enne külmade saabumist üldse kandma hakkavad. Kui just roheline kokteil nendega imet ei tee. Mis veel. Ah jaa, ma siin imestasin, miks mu aedoakülvid küll ei tõuse, kuni sattusin ise ja isiklikult peale: rästad loomulikult. Nii et ühe külvi teen ma siiski veel, seejuures targemalt, osavamalt ja rästastega arvestades. (Ma ei tea, kuidas ma herneste külvamisel suutsin niikaugele mõelda, et lindude eest tuleb katteloor peale panna – aga aedubadega ei tulnud sama lihtne liigutus justkui pähegi,)

Suursaavutuste hulka tuleb arvata ogoroodina valmimine. Nipet-näpet tekib sinna ajapikku veel, aga selleks aastaks on kõik oluline olemas ja elementaarne maas ja nälg ei tohiks näpistada enne vastlapäeva küll. Kui sügavkülmikud vahepeal sulale ei keera.

ogoroodina 28.6.15

ogoroodina1 28.6.15

ogoroodina2 28.6.15

ogoroodina3 28.6.15

jahe kevadsuvi ei ole sooja maa taimede kasvamisele hästi mõjunud. Lattoad, kõrvitsad ja suvikõrvitsad ei ole hoogu sisse saanud, nirutsevad kuidagi, ei ela ega sure. Kurkidel lavas on vähe parem, aga ega nad ka liiga entusiastlikud ole. Ja arbuusid ning mõni melon külmetasid isegi kasvuhoones pottides, no ei tahtnud kasvu võtta, ei tahtnud. Üleeile sai mul kannatus otsa ja ma kolisin nad siiski arbusovkasse, millele käepärastest materjalidest tunneli peale meisterdasime. Tunnelid näevad jõledad välja (vt 1. pildil kaugusse), aga eksootikale siiski parem kui mitte midagi. Ehk siiski tuleb lõpuks ka suvi ja soojalembid lõpetavad oma streigi ning hakkavad lõpuks kasvama.

Kapsoididele, hernestele ja põldubadele ei saa aga mitte midagi ette heita. Kasvavad nagu mühin, neile see jahedus nähtavasti meeldib (vt pilte 1 ja 2). Kapsoide on ka mitme eri aegadel tehtud külvi jagu, viimased alles sõrmepikkused, aga need ongi ju päris sügiseseks saagiks mõeldud. Kui mul nüüd neid kuidagi kapsakärbse eest kaitsta õnnestub muidugi. Nimelt ma avastasin, et kahjuritest tegutsevad mul siin maakirbud ja kapsa- ning kaalikakärbsed. See ei ole tore. Maakirbu jaoks viskasin peoga tuhka taimede alla, aga kapsakärbeste kohapealt ma veel kõhklen: kas toomingaoksi tuua ja multšiks hakkida, või puistata palju punast pipart taimede ümber. Mõlemad meetodid on puhas öko ja biodünaamiline maaviljelus, aga kas ka töötavad, sellest pole mul õrna aimugi. Või lõpetada tseremoonitsemine ja sõita neile kapsastele prostalt Neem Azaliga selga, mis tegelikult on maheviljeluses lubatud preparaat ja taimset päritolu, aga mul on selles osas kuidagi alati kahtlus kõige sellise suhtes, mis juba kuskil pudelisse on pandud.

Maasikad hakkavad siinmailgi valmis saama. Ja muidugi käivad sõbrad rästad sealt ka matti võtmas. Kodus linnuvõrku varuks ei olnud ka, nii et siis ma täna hommikul mängisin natuke ja tegin neile ühe Osvaldi. kes vaatab kurja pilguga otse maasikapeenardesse. Homme tuleb poest aga ka linnuvõrk, sest topelt ikkagi ei kärise. Täna tõmbasin ‘Robustade’vahelt rohtu kitkudes okastega ka oma helesinise pitsisega ja paeltega pluusikese puruks, nii et äkki teen homme sellest pluusist veel ühe Osvaldiina ka. Midagi naiselikku ja lehvivat kuluks ehk selle punkari kõrvale ära.

osvald

Et ogoroodina on selleks aastaks peaaegu et valmis, siis suunasin viimaseil päevil pilgu taas iluaia poole. Muide, ma pean peaaegu üleinimlikuks saavutuseks, et kõik 76 jorjenit on lõpuks maha istutatud. ma küll ei tea, kas nad ka õitsema jõuavad minna, aga maas nad on ja hoidku oma nahk, kui neile seal ei meeldi.

Täna puhastasin taas keldrimäge, et homsest hakata tasapisi tegelema sealsete istutustega. Ja millegagi ma pean nende ‘Robustade’vahed seal kinni katma ja ära matma, sest jumala eest, seal all rohimine ja roomamine tähendab lõhutud riideid ja kehavigastusi. See pilt, muide, on tehtud eile. Ene tänast trimmerdamist ja rookimist. Ja ‘Robustasid’on sel pildil näha vaid tutike kogu selle müriaadi kõrval, mis veel teisel pool kasvab.

keldrimäel

Nojaa. Ja siis oli ju jaanipäev. Ja külalised. Palju külalisi mitmes jaos ja mitu päeva jutti, ja jaanilaupäeval käisime ise külas. Peipsi ääres Varnjas. Mul on tohutu kiusatus sellest üritusest siia postitada üks pilt, mis näitab telepurginaiste meeleolukat seltskonda, sh mind, aga et see pilt ei ole minu tehtud ja ma ei tea, kas ülejäänutele meeldiks mu blogis pildi peal olla, siis ma ei julge seda ikka üles panna.

Ja seda videot ma ka siia blogisse ei pane, kus Ivar meie pool saunas käis ja hoovi peal tükke tegi, nii et isegi tädi Tötsu teda enam ära ei tundnud.

Aga sel jaanireedel oli meil väga ilus lõke ja väga ilus loojang. Ja jälle on ingel kuidagi osanud end mu pildi peale sokutada. Ma ei tea, kuidas nad seda teevad.

jaanituli ingliga

11 kommentaari

  1. rahutu rahmeldaja said,

    29. juuni 2015 kell 01:21

    Ma juba olingi natuke mures, et nii vait kui vait 🙂 Muidugi tee Osvaldina ka, mis see üksiku mehe elu väärt on 😛 tublid olete olnud ja inglid lihtsalt on, sinu omad on julgemad ja näitavad ennast ka 😀

  2. Tea said,

    29. juuni 2015 kell 08:21

    Aidi, sul on nii vägev ogoroodina ikka, et ma ei jõua kohe ära imestada! Üritan oma minile ka seletada, et ta oma savisel pinnasel sama metoodikat kasutaks….aga ta väga ei taha vedu võtta! 🙂
    Ja see “suitsuingel” on ilus! 🙂

  3. Maire said,

    29. juuni 2015 kell 08:54

    Osvald on äge 😀

  4. Thela said,

    29. juuni 2015 kell 09:02

    Osvald on lahe ja vajab kindlasti Osvaldiinat kõrvale. Roosid on vahel kurjad jah, ma nägin ka vahepeal välja, nagu oleksin tiigripuuris aega veetnud.
    Ogoroodina on vägev.

  5. Triin said,

    29. juuni 2015 kell 10:04

    Ma olen ka juurviljamaal olnud mitu mitu päeva ja blogi peab ootama kui ma iluaaeda tagasi jõuan 🙂 Aga Sul on seal vägev tõesti!

  6. kiskjasiil said,

    29. juuni 2015 kell 10:45

    Ogoroodina on mitte ainult vägev, vaid ilus ka ja arvata on, et suvega võtab iluaaed ka hoopis uue kuju!

  7. aidivallik said,

    29. juuni 2015 kell 12:30

    Tänan toetavate sõnade eest. Mul praegu muidu just see hetk, kus tunnen, nagu vaprus kipuks otsa saama ja enam ei tea, kust ja kuidas jätkata.

  8. Muhedik said,

    29. juuni 2015 kell 15:35

    Ogoroodina näeb välja täpselt nii, kuis peab. Nende kõrvitsalistega on tänavu jahedate ööde pärast kerge jama küll, aga loodame parimat, ehk jõuab see suvesoojus korrakski kohale, mis neile kasvuvungi sisse lööb.
    Ma olin eelmistel aastatel samuti nende maakirpudega hädas, aga mulle tundub, et neile ei meeldi see rohelise kokteilisilo multš mitte üks raas ja see sai kohe istutamise ajal taimede vahele.
    Tomatid said mul paar päeva peale istutamist külma, idulehtedese lillkapsataimed ka. Mitte ühtki lehte ei jäänud järele, ladvas olid vaid mõned tutid. Enne uute taimede järele turgu sõitu kastsime igaks juhuks kokteiliga ja nad ärkasid kõik ellu. Ise õitsema ja viljuma hakkasid enne uue kasvu alustamist. Nii, et ära heida meelt, küllap nad hakkavad ka Sul kasvama.
    Kui Sa sama süstemaatiliselt oma iluaiaga tegelema hakkad, on ta Sul valmis enne kui arvatagi oskad 🙂
    Ma vaatan ikka seda keldripealset. Sa tead muidugi ise kõige paremini, mida seal näha tahad, aga mina vist võtaksin need roosid sealt ülevalt lehvimast ära ja jätaks sinna lihtsalt selle mätaskatuse, puhtam, stiilsem ja ilusam.

  9. kaaren said,

    29. juuni 2015 kell 23:09

    Lahedad kasvukastid, nii akendega kui taevale avatud.
    Meil ka kõrvitsalised kõhklevad, kas yldse alustada, või pole mõtet.
    Mul on eelmistest eludest järel paar paksust nahast mootorratturijakki, millega saab okkaliste vahel roomata. Huvitab?

  10. Milda said,

    30. juuni 2015 kell 00:09

    Juurikamaa oleks seal nagu juba aastaid olnud ja kaks kasvuhoonet on mu suur unistus. Olete suure töö ära teinud, ütlemata tublid! Keldrimæge saaks tôesti paremini kasutada, Robusta peab vist end koomale tômbama ja mujale kolima

  11. aidivallik said,

    30. juuni 2015 kell 00:32

    Ma olen ‘Robustade’ asjaga nõus selles osas, et sordi kasvukuju ei ole ju tõesti eriti ilus ja nõnda nagu praegu seal üleval lehvides ma neil tõesti jääda ei laseks. Aga ma ei hakka neid sealt ka minema kolima. Kui nad seal juba on ja hästi juurdunud ja ilusad taimed omalaadse n.ö massistutusena, siis ma jätkuvalt kavatsen nende vahele panna madalaid, kuni 1,2 m kasvavaid okaspuuvorme, mis varjaksid ära need “luuad” ja tekitaksid sinna üles ühtlasema ning ka talvel esteetilise vaatepildi. Keldrimäge jääb ka kivila jaoks küll ja veel, annaks issand ainult jõudu kõigi nende ruutmeetritega kunagi ka toime tulla.


Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s

%d bloggers like this: