Prosta kapsas ja kolepildid

Mu selleaastane kapsakasvatus pakub eelmise aastaga võrreldes märksa järsemaid tõuse ja langusi. Aga juba praegu võin öelda, et saagita ma pole ka see aasta jäänud.

lillkapsad

Ka eelmine aasta Haapsalu ogoroodinal sain ma ilusad lillkapsad, aga need selleaastased on märksa pirakamad! Sort, kusjuures, on sama. Varane lillkapsas ‘Beta’.

Peenrasse jäid pooled veel ootele, aga mõne neist peaksin täna juba ära võtma. Näiteks selle, kes on kinniseotud lehe juba lahti paisutanud ja piilub kelmikalt ilmavalgust.

lillkapsad ootel

Esimesest brokolikülvist (varane brokoli ‘Lucky F1’) see osa, mille kapsakärbsed mulle alles jätsid, on korjeootel. Ei saa sellegagi enam pikalt viivitada. Kasvatan teist aastat, julgen seda sorti soojalt soovitada. See ‘Lucky’ ajab pärast esimest saaki kõrvalõisikuid nagu hull ja kuni sügavate külmadeni. Ainult seda esimest õisikut lõigates tuleb lõigata üsna kõrgelt, otse õisiku alt, et ülejäänud taim alles jääks. Ja siis te alles näete.

I külvi Lucky F1

Muide, ei tasu uskuda seda, mida kirjutatakse: et brokoli kasvatamine on lihtsam kui lillkapsa kasvatamine. Teate, ei ole. Jah, lillkapsas tahab pea varjutamist (minul on see lahendatud lehtede pealesidumisega, aga paljud kasutavad ka kattelooritrikke), aga brokolit armastavad igasugused kahjurid palju rohkem. Neid kapsalehti seod sa kokku 1 kord, aga kahjuritega hakkad enne jaani kaklema ja jätkad seda tegevust seni, kuni sa kõrvalõisikuid noppida tahad, st kogu ülejäänud suve ja sügise. Maakirp ja kapsakärbes armastavad brokolit kangesti. Minul läks esimese külvi taimedest pool kapsakärbse pärast hingusele, päästa ka ei saa, kui see kurask juba juured ära on närinud. Maakirbu ja kapsakoi tegevusest saad veel aimu ja jõuad midagi päästa, aga kapsakärbse tegusid ei näe sa enne, kui taim on sinine ja laabakil maas ja siis on juba hilja.

Järgmine aasta tuleb kapsaste soolveega kastmist alustada tunduvalt varem. Umbes juuni keskpaigast. Ma usun, et see aitab ka kapsakärbse vastu. Seda, et kapsakoide vastu aitab, seda ma tean. Eelmisel suvel Haapsalu ogoroodinal oli kapsakoide lendluse algus väga selgesti märgatav, sest seal ju palju aiamaid kõrvuti ja ristõieliste kahjureid hordidena, ning siis lendluse algusest kohe hakasin umbes nädalaste intervallidega soolveega kapsaid kastma – ja kõik oli OK. Aga see aasta ma kapsakoide lendlust siin õieti ei näinudki, enne kui avastasin…

… et mu esimese külvi peaaegu söömisvalmis käharkapsad ‘Predzvezd’on praktiliselt üleöö muutunud selliseks…

puretud kapsas

… ja hiline säilituskapsas ‘Holt’ selliseks…

järatud Holt

… ja teise külvi varane peakapsas ‘Zora’ selliseks…

järatud Zora

… ja teise külvi lillkapsad, rooskapsad ja brokolid (hilised sordid) selliseks…

II külvi kapsoidid

… ja selliseks…

viimase külvi puretud kapsad

Ühesõnaga, see kõik juhtus umbes kahe ööpäevaga. Enne kui ma soolveega neile selga sõitsin ja selle pidama sain. Nüüd vaatan, et vist ikka enamikul taimedel sealt kasvukuhikust uusi lehti tuleb, ja need on juba normaalsed, nii et sellest kõigest võiks ikkagi veel asja saada. Ainult et ajutist kasvuseisakut tähendab see ikkagi.

Varase käharkapsa kohta pean ütlema, et õnneks piirdus see kapsakoi rünnak tema puhul vaid välimiste lahtedega. Pilt on koledam, kui asi tegelikult on. Oleme neid nüüd järjest söönud ja seestpoolt on kapsas puhas ja ilus. Jõudsin oma soolveega veel päästa, aga need kapsad olid juba peaaegu valmis ka. Eks näeb, mis noortaimedest saab… kas taastuvad ära.

Kapsakoi kuritegu noortaime kallal:

puretud kapsoid

Hiline käharkapsas ‘Vertus 2’ sai ka oma paugu pihta, aga õnneks mitte pöördumatult. Muide, see käharkapsa sort pidavat olema jahedas ruumis säilitatav kuni 3 kuud. Sellepärast ma seda külvasingi, et… prooviks siis, kas on.

hiline kähar

Umbes sama punase säilituskapsa ‘Langedijken Dauer’ kohta. kahjustuse on saanud, aga ma olen kindel, et tuleb sellest välja.

hiline punane

Huvitaval kombel on 1. külvi varased peakapsad samuti suhteliselt OK. Ju oli 1 külv selleks ajaks piisavalt suur ja tugev, et koi jõudis kahjustada teda siiki ainult välislehtedelt. Ülemise pildi peal on ‘Ditmarscher Früher’, alumisel 1. külvi ‘Zora’.

Ditmarscher Früher

I külvi Zora

Nüüd vaatan, et nuikapsastest polegi pilti teinud. Ei ole jah, sest varase nuikapsa read on juba ära söödud. Väga maitsev oli. Ja hiline nuikapsas on alles alustanud vilja moodustamist. Teda pole isegi kahjurid rünnanud, mis on ülejäänud pildiga võrreldes maru imelik. Aga ma juba eelmine aasta täheldasin, et nuikapsas on teiste kapsastega võrreldes palju, palju, palju kahjurikindlam.

Nii et kui keegi kardab kapsaid kasvatada just selle kahjurite müriaadi pärast, mis kapsastega kaasa käib, siis nuikapsas on kõige ohutum valik. Ja pealegi väga maitsev valik. Näete, isegi pildi peale panna pole enam, juba söödud.

Ning elu näitab, et ka lehtkapsas on lollikindel. Teda ei taha kahjurid samuti, vähemalt mul pole teist aastat järjest tahtnud. Sort ‘Kapral’, palun väga. Põõsast saab rookida talveni ja isegi veel lume alt kraapida, lumi ja külm ei tee talle ka suurt midagi.

Kapral

12 kommentaari

  1. Tea said,

    29. juuli 2015 kell 14:02

    ohhh… see kapsakasvatus on ikka üsna keeruline…
    ma kunagi alguses, kui siia Elva aeda kolisin ka proovisin neid kapsaid kasvatada…ainsad kapsad, mis mulle söögiks jäid olid nuikapsad… need satikatele vist nii ei maitsenud…Rohkem pole kapsastega mässanud! 🙂

  2. Kadakas said,

    29. juuli 2015 kell 14:13

    Väga uhked pead sul ju! Kapsaid ilma mürkideta kasvatada on paras väljakutse ikka – ma nt peakapsast seetõttu eriti kasvatanud polegi. Ja tigusid sul nagu polekski! Nuikapsastega õnnestub jah hästi – meil üksaasta uputas, siis tegime neist isegi hapukapsast – hapukapsas, mis hapukapsas.

  3. rahutu rahmeldaja said,

    29. juuli 2015 kell 14:20

    Seda soolvee trikki ma enne Sind ei teadnudki ja need kapsoidid, mis mul lillekas jõudsalt kasvavad on Su hiigelnuikapsad JES ! ja seda, et nuikapsast saab hapukapsast ? oh, inime õpib ikka kuni elab 🙂 Kosugu su kapsoidid neist rünnakuist, sügiseni veel pikk maa 😀

  4. Triin said,

    29. juuli 2015 kell 14:25

    Ma ei ole kunagi kapsakasvatust proovinud, ehk ühel heal aastal võtan end käsile

  5. trumm said,

    29. juuli 2015 kell 14:26

    siit ma igatahes panen kõik kõrva taha. soolveega kastmist küll teadsin (see on ühes vene videos ka, mille ma enda blogisse olen pannud), kuid kuidas normaalselt kapsaid kasvatada (v.a. nui- ja lehtkapsas), seda ei tea ma siiani. mul on lihtsalt kõik kapsad nagu lehtkapsad :D. ok, need lehed sobivad küll hästi supi sisse, aga tahaks nagu muud ka.

    trumm

  6. aidivallik said,

    29. juuli 2015 kell 15:12

    Vist oleksin pidanud posttuseski kirjutama, aga teen seda nüüd. Veel kapsakasvatuse nüansse, ühesõnaga.
    Kapsad tahavad kõvemat ja rasket maad. Vene autorid soovitavad kapsamaad kaevata üleüldse sügisel ja kevadel mitte enam torkida rohkem, kui taimede istutamiseks aukude tegemine. Minu kogemus ütleb: jah. Siinses kõvas maas (ja mul ka lausa mättasse pandud) kasvavad nad paremini kui kerges liivmullas.
    Kapsas ei taha happelist maad. Sellepärast uhasin istutusaukudesse tuhka, no taimele pool labidatäit umbes. Hoiab ära nuutri. Panin istutusaukudesse ka sõnnikut, samuti u pool labidatäit taime kohta. Ei oska öelda, mis oleks, kui poleks seda teinud või oleks pannud rohkem. Maa on siin rammus niigi.
    Mulle tundub, et õigus on autoritel, kes ütlevad, et kapsas peaks olema välja istutatud mai keskpaigaks. Ja mulle tundub, et seda sellepärast, et siis on taimed piisavalt kosunud ja piisavalt suureks kasvanud ajaks, mil algab kapsakärbse tegutsemine (juuni keskpaik) ja kapsakoi lendlus (juuni lõpp ja juuli algus).
    Kapsakärbest pidid tõrjuma ka hakitud toomingaoksad ümber kapsataimede. Lugesin seda sel suvel pärast enda brokolitaimede kaotamist, nii et info tuli hilja. Aga järgmiseks aastaks panen kõrva taha ja proovin multšida toore toomingahakkega.
    Muhedik ammu räägib, et till kapsataimede ümber aitab. Ma usun, et see on õige, lihtsalt minu õigeaegsed tillikülvid läksid kõige kaduva teed st ei tasu ikka multšimisega nii hoogu ka minna. Kui umbrohi multšist läbi ei idane, siis ei tee seda ka till.
    Ühes peenras on kapsa kõrval till olemas, ja pilt on tõepoolest parem. Kuid selleks, et till ikkagi oma ülesannet korralikult täidaks, peaks seda külvama nii kapsa ette, taha, kõrvale… nii et kapsas kavaks täitsa tilli sees. Siis ma arvan, et eksitab putukad ära küll. Jälgisin ükspäev just suure huviga, kuidas paar valget kapsaliblikat üritasid läheneda sellele kapsareale, mille kõrval till kasvab. Olid segaduses tõesti. Ei tahtnud tillist üle lennata. Aga ühel hetkel avastasid, et teiselt poolt saab ikka ligi.
    Samal ajal peaks kapsas ikkagi olema multšitud, sest on väga janune kultuur. Peab kohe mõtlema, kuidas seda koos tilliga lavastada.
    Mul oleks hea meel, kui saaks kapsast kasvatada siiski kuidagi teisiti kui mürki pritsides või soolveega kastes, sest kui seda soolvett iga suvi peenra peale uhada, siis ma arvan, et see maale head lõpuks ei tee.
    Eelmisel suvel pritsisin kapsaid ka sibula- ja küüslauguleotisega. See toimis, aga sel oli arvatavasti ainult peletav funktsioon. Ja liiga tihti tuli pritsida, u üle 4 päeva lausa. Soolveega kastmine tundus lihtsam.
    Aga järgmine aasta ma proovin siis ohtra tilli ja toomingaokstega.

  7. Muhedik said,

    29. juuli 2015 kell 15:13

    Õigus on neil tarkadel, kes soovitavad loobuda monokultuurseist peenraist. Ma tegin proovi, seal kus kasvas kapsas ja till segi või kus ma kasutasin tilli multsina, seal kahjureid polnud. Ühe jupi jätsin ilma ja seal esines kerge kapsakoi kahjustus. Hernes kasvas koos naeriga ja ma leidsin vaid ühe ussiga kauna. Ilmselt ikka saab küll need liblikad, koid ja muud pahalased ära petta.

  8. trumm said,

    1. aug. 2015 kell 00:01

    mul on seller, tagetesed ja peet ka kapsapeenras. peet servas, muud ka vahel. ja kõik äralõigatud tomativõsud ja -lehed panen kapsaste alla ja vahele. kapsad on ilusad ja terved…. ainult et koosnevad põhilislt ilusatest suurtest lehtedest 😀

  9. Tulp ja tulp said,

    1. aug. 2015 kell 15:26

    Ükskord ammu olin sõbramaal külas ja tema ema kastis kapsaid ja hoov oli vänget haisu täis… poeg lubas emale, et ta neid kapsaid ei söö.
    Proovisin ka üks-aasta roiskunud nõgeseleotisega kapsaid kasta. Ja tõesti, ühtegi röövikut polnud kapsal. Ilmselt mõjub sellega kastmisvesi ka leheltväetamisena. Aga jah, kas varajast kapsast, mida kohe sööd, on mõtet nõnda kasta? Ja kui käed nõgeseleotisega kokku said, siis tuli käsi mitu korda lõhnaseebiga pesta.

  10. kaaren said,

    2. aug. 2015 kell 19:15

    Ilus. Huvitav. Aitäh.
    Lehtkapsas on tõesti kylmakindel.

  11. Gunnel said,

    3. aug. 2015 kell 19:34

    Huvitav lugemine! Mis vahekorras soola ja vett kastmis- või pritsimislahuse jaoks võtta?

  12. aidivallik said,

    4. aug. 2015 kell 02:01

    Mind on nõgeseleotist kasutamast hoidnud just seesama haisu asi. Kui soolvee valad kapsale otse pähe, siis nõgeseleotist ilmselt mitte, sellega vast ainult ikka maapinda kasta? Aga kas ta siis imendub kapsasse sel määral, et putukate jaoks mingeid peletavaid lõhnu hakkab tekitama? Vot ei kujuta ette.
    Soola panen kastekannu (10 l) peale klaasitäie (veneaegne 200-grammine stakan, nii mind venelased õpetasid).


Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s

%d bloggers like this: