Nüüd käisin kokkutulekul ka

Meil oli aiablogijate ehk aalujate kokkutulek. Pühapäeval Viljandimaal. Järjekorras juba seitsmes, nagu üllatusega teada sain, kuigi olen neid blogisid ju peaaegu kõiki juba aastaid jälginud. Minu jaoks oli see “kokukas” siiski vaid kolmas. Ma mäletan, et mind kutsuti vist juba mõni aasta varem, aga ikka on suviti jube raske aega leida ja see Haapsalu oli justkui kõigest alati kole kaugel ka. Nüüd on vähemalt see rõõm, et kokkutulekud on lähemale nihkunud.

Tavaliselt üritatakse kokkutuleku sisse ka mingi talguosa mahutada, aga seekord ei mahtunud see ära ja üritus läks algusest peale lappama. Eks me vist kõik nüüd häbeneme natuke, et töökindad autodes puutumatult vedelema jäid ja plaanitud peenar üles kaevamata ning tagasi istutamata. Lihtsalt alati on meie kokkutulekute teine oluline osa olnud taimevahetus, ja seekord muutus see päevakorrapunkt tõeliselt mastaapseks. Mina hoidsin meelega tagasihoidlikku joont ja EI ahnitsenud eriti midagi, andes endale täiel määral aru olukorrast, et mul on veel Haapsalust toodud iirised maha istutamata ja istutusalad on nagunii ükskõik mille jaoks ette valmistamata. See mättasseistutamine tekitab minus juba nagunii paanikat.

Päevakorra söögilauapunkt oli ka ootamatult suured mõõtmed võtnud. Sõna otseses mõttes. See oli peaaegu nagu väike pulm juba. Ilusa õue peal pika laua taga.

Päevakorra see punkt, mis sisaldas aiaringkäiku, on samuti seda ajamahukam, mida suurem ja põnevam on aed. ja kui see aed on umbes hektaritel… mnjaa.

Nii see peenar siis ununeski. Aga ausalt öeldes ringkäigu ajal ma isegi ei saanud aru, milline peenar seal remonti vajas või miks. Kõik oli nagunii lihtsalt imeilus. ja jõuluvanalt tahan ma igatahes see aasta uut fotokat, sest see digifotokate esimene põlvkond, mis mul siiani on, ei suuda sellest ilust enam adekvaatseid pilte teha.

Küll kunagi saab parem. Seniks on, nagu on.

Aga see Risttee talu aed voolab. Lihtsalt voolab ja voogab nagu rahulik jõgi värviliste ja säravate kallaste vahel.

aed voolab

jälle voolab

keskpunkt

kivila

Mulle meeldis väga see kivila lahendus. Et ongi vaid pikk kitsas riba. Ja meeldib see mulle sellepärast, et niimoodi on need pisikesed kribud ja sibulikud hoopis paremini vaadeldavad, kui nad ei kao ära mingi suurema massi sisse. Nad ei jaksa konkureerida suuremate või jõulisemate taimedega, nad jäävad nende kõrval peaaegu nähtamatuks, kui just spetsiaalselt uurima ei lähe. Aga nii saavad nad kõik ennast näidata. No mis on üks punt mägisibulaid kuskil kuiva peenra servas? Aga siin nad ju lausa uhkeldavad.

kivila1

sibulikud

Ja elevandid las möllavad omasoodu.

peenar

peenar1

peenar2

peenar3

suvepeenar

nii päikseline

Keelikurohi on üks kummalise ja väga laheda olemisega pussakas. Ma hangin selle kunagi endale ka.

keelikurohi

Minu lemmik-taimekooslus sellest aiast. Väga omapärane, nii ilus kontrast. Helmikpöörised ja villane nõianõges. Ma ise vst poleks selle peale tulnud, et neid niimoodi kokku panna.

lemmikkooslus

See kontrast meeldib mulle ka, aga see on hoopis teise iseloomuga.

kontrast

Ja tõeline aedniku välikamin.

aedniku välikamin

Kokkutulekult läksime ühe osa seltskonnaga veel edasi, vaatama ka ühe teise Viljandimaa aaluja aeda. No ja tõesti. Tõesti. Te peate seda nägema. Aga mõni teine kord.

Nii nagu minagi selle postituse tegemisega kannatasin terve üleeilse hilisõhtu ja eilse päeva ja tänase hommiku – sest stsenaariumiga oli juba hirmus kiire, elati kukil ja ma pidin ju millalgi ometi need 50 lehekülge valmis vorpima. Muidu neil pole pärast telekas midagi näidata äkki.

Advertisements

5 kommentaari

  1. rahutu rahmeldaja said,

    18. aug. 2015 kell 16:16

    See helmikute ja nõianõgese koht oli minu lemmik ka 🙂 ja voolas see aed tõesti ja tagasi tahaks ja olla, vaikselt ja nähtamatult 😀

  2. kiskjasiil said,

    18. aug. 2015 kell 22:32

    Minu massinas on sinu pildid küll päris head 🙂
    Kahju, et tänavu osaleda ei saanud, mastaabid on küll vägevad.

  3. maurus said,

    19. aug. 2015 kell 11:15

    Minu käest võid alati saada keelikurohtu! Ja tänu temale olengi ma suure osaga aalujatest tuttav! maurus

  4. Helve said,

    19. aug. 2015 kell 11:56

    Mulle meeldivad Su osavalt napsatud pildid aia voogamisest. Kivijõge olin juba varem piltidelt imetlenud ja reaalis oli ta ikka veelgi põnevam. Nuujah, ja keelikrohi!, see pussakas on vahva, selle pean ma enda aeda ka saama!

  5. Muhedik said,

    19. aug. 2015 kell 22:50

    Ilus, huvitav ja inspireeriv oli see aed.
    Keelikurohtu olen püüdnud paaril korral kodustada, aga tundub, et meie mullaga ta rahul pole, kaob alati igavikku.


Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s

%d bloggers like this: