Kata on kodus!

Mul on häbi tunnistada, aga eilseks olin ma juba lootuse, et Kata naasta võiks, maha matnud ja tundsin end sellest mõttest juba täitsa haigena. Sest ma olin jõudnud veendumusele, et kodus siin kuskil abihoonetes teda ka ei ole. Nimelt olin paar õhtut pannud talle lahtisesse kuurialusesse tema toidualusega süüa ja raputanud nõuande järgi selle ümber maha õhukese kihi tuhka, et näha, kas ta käib.

Aga nõudest sõid ja jälgi jätsid tuhale ainult hiired. Ei ühtegi armsat, lootustandvat kassikäpajälge.

Eile pärast Lääne Elu tööd sõitsime Otiga Setumaale külla. Oli kutsutud, ja pealegi oli see hea võimalus üheks ilusaks sügiseseks sõiduks ning mõtete mujaleviimiseks. Seal Laossinas oligi täpselt nii armas ja tore, nagu arvata võis. Ja hoopis teistmoodi kui aprillis, kui me seal viimati käisime. Nojah, Tom muudkui ehitab seal, maja on muutunud ja looduski kevadisest sügiseseks saanud.

Katsetasime seal, kas mu tuppa järelvalmimisele toodud arbuusid on ikka piisavalt järelvalminud. Kevadel istutasin arbuusovkasse kuus taime. Neist kuuest kaks keeldusid üldse kasvamast, aga ära ka ei surnud. Tõmbasin nad nüüd sügisel sealt üles umbes sama suurte tupsudena, nagu nad juunis istutasin. Ülejäänud neli arbuusitaime võtsid kasvamise veidi tõsisemalt ette juuli teisel poolel, ja viljusid alles augustis, kui ilmad lõpuks päris suvisesteks ja öödki soojaks muutusid. Kuid seda lõbu jäi siiski arbuusidele napiks. Juba jahenesid ööd jälle, sügis hakkas jõudma… Nii et tegelikult ei olnud see miski arbuusikasvatamiseks sobilik suvi. Kui nirutasid isegi kõrvitsad ja kurgid, siis mis veel arbuusidest-melonitest, mille soojatarve on veelgi suurem.

Nii koristasin umbes kümme päeva tagasi tõsisemate öökülmahoiatuste tulles oma neli arbuusi. Ma olin üsna kindel, et valmis nad ei olnud, nii et jätsin nad lihtsalt tuppa vaagnale, et äkki küpsetavad end toas edasi. ja seda nad tegidki. Suurus muidugi enam ei kasvanud. ‘Sugar Babyd’ tulid kasvuhoonest tuppa umbes väikelapse pea mõõdulistena. selel fotol on üks neist lahti lõigatuna toetumas lillepotile, võrdluses kõrval kauss suurte apelsinide ja sidrunitega.

arbuus võrdluses

Hoopis paremast küljest näitas ennast ‘Zloto Wolichy’, vististi poolakate sort (nime järgi otsustades), kollasekooreline arbuus. Ma pean ütlema, et sel ebasoodsal suvel käitus suhteliselt tundmatu ‘Zloto Wolichy’ hoopis osavamalt ja kohanemisvõimelisemalt kui meie kliimas suhteliselt lollikindlaks peetud ‘Sugar Baby’. Esiteks ka juba taimed kasvasid jaheduse käes hoopis nobedamalt, ja ka viljus varem, mistõttu jõudis enne koristamist oma viljad ka juba enam-vähem adekvaatsesse suurusesse kasvatada.

arbuusid

Ühe selle kollase panimegi eile õhtul Setumaal koos nahka, oli seest ikkagi ilusaks punaseks ja magusaks läinud.

Ma ei saa öelda, et ma olen rahul. Rahul oleksin oma sellesuvise arbuusikasvatusega siis, kui ma nende kuue taime pealt oleks saanud kokku vähemalt kümme normaalmõõdulist ja lõpuni valminud vilja. Aga selle suve tingimusi arvestades… ma olen rahul. Sest ikkagi: see polnud arbuusikasvatamiseks absoluutselt sobiv suvi. Ja hea, et niigi läits.

Ja hea, et õhtul hilja koju jõudnuna ootas meid ees veel üks selline üllatus, mida ma enam lootagi ei julgenud. See juhtus umbes nii. Kui Ott enne und läks Tötsuga korra veel õue kaasa teda pissitama, öelnud miski sisetunne, et mine vaata korra ümber maja nurga. Ott läks ja nägi pealambi valguses kassisilmi majataguse muruplatsi keskel hiilgamas. Ott hakkas kutsuma, aga Kata esmalt ehmus ja pages roosipõõsastesse, sis ikkagi julges tasapisi tagasi välja tulla ja mööda maja seinaääri uksele ja terrassile lähenema hakata. Ott tuli tuppa mind kutsuma, et mina  tuleks, sest Kata usaldab mind rohkem… ja mina jooksin sussides ja hommikumantliga õue, kükitasin maha ja hüüdsin Katat. Ta tuli peaaegu kohe ja lasi mul end sülle võtta, toas esimese asjana ahmis süüa ja süüa ja süüa, ja siis tuli kassile suur armastus peale.

kata

Igatahes meie väike rändur on nüüd tagasi, magab siin minu juures kirjutuslaua serval. Turvaliselt soojas kodus.

kata kodus

Advertisements

10 kommentaari

  1. lendav said,

    10. okt. 2015 kell 16:14

    Mul on nii hea meel!

  2. maurus said,

    10. okt. 2015 kell 17:03

    Nii tore!

  3. Triin said,

    10. okt. 2015 kell 18:04

    Oh seda Katakest! Küll on tore, et kõik hästi lõppes.

  4. rahutu rahmeldaja said,

    10. okt. 2015 kell 19:21

    See on uskumatult suur õnnetunne kui nad tagasi tulevad, eriti kui on pikas rändes olnud, Katale palju paisid 😀

  5. Futu said,

    10. okt. 2015 kell 19:23

    Ilusa lõpuga lugu:) Kui teaks küll kus ta käis ja mida mõtles. Muide, ise arvasin, et ta põrutas esimese solvumisega (teine kass ytles halvasti) kuskile aida alla ja oligi seal ja käib salaja söömas, aga kui tulemusteta süüa panid, siis nii ei olnud.

  6. Muhedik said,

    10. okt. 2015 kell 19:59

    Tubli karastatud Kata, oskas end hoida külma ja kurja eest. Eks ta nüüd sai teada, et pole paremat paika kui kirjutuslaud pehme tekiga 🙂 Ilmselt ta päris toakassiks ei kõlba, vii teda ise aeg-ajalt jalutama

  7. Anu said,

    11. okt. 2015 kell 02:09

    nii tore! ma tean seda õnne. meie lõigatud emane kiisu on mitte just esimeses nooruses 6 päeva kadunud olnud keset kõige külmemat talve… ja siis kui keegi akna taga lõpuks koputab… see on selline pea uskumatu tunne…. praegu ta on 15 ja üsna heas vormis. ja teine kiisu, karvane siiam, on 7. tema juba naljalt üle öö õue ei jää.
    no ja et Kata on nagu ka pooleldi siiam, siis sellised pehmod… tulevad veel koju – ma kartsin, et ta on juba rebase lõugade vahel!
    peab vist ikka silma peal hoidma… 🙂

  8. Tea said,

    12. okt. 2015 kell 11:15

    Tore lugu!
    Kuigi minu jaoks on kassid selleks, et nad hiiri püüaksid ja toakassidest ei arva ma suurt midagi ….
    Aga see Kata lugu tuli tuttav ette….mul vanaemal oli ka selline “metskass”…kes käis pikalt metsas hulkumas ja siis tuli jälle mõneks ajaks koju. Tema muidugi toas ei elanud …. Aga ta tuli ka vahepeal täitsa räsituna koju haavu parandama ja siis läks jälle hulkuma!
    Ja mulle tundus, et need käimised läksid tal aina pikemaks ajaga….mäletan, et vanaema ikka vahest kommenteeris, et on teine jälle väga pikale reisile läinud!
    Ja nii ta käiski kuni ükskord enam koju ei tulnud….aga muidugi ta oli selleks ajaks juba ka üsna eakas kass! 🙂

  9. aidivallik said,

    12. okt. 2015 kell 12:33

    Jah, Tea, minu suhtumine kassidesse on teine tõesti. Mu elus on mul neid üksjagu olnud ja mu jaoks on nad kõik (nagu ka koerad) omaette isiksused, kellega tekib vastastikune emotsionaalne lähedus, seotus ja armastus. Nad kõik on isemoodi, nagu inimesedki. Vähemad vennaksed.
    Seda ka, et puhtalt toakassi ei ole ma muidugi kunagi pidanud, kõik mu kassid on saanud ka õues käia (keskkond on võimaldanud. Elava liiklusega suuremas linnas ma looma üksinda õue ei laseks.). Lihtsalt kui täiskasvanud loom uude koju tuleb, siis algul on neil kalduvus vana kodu otsima minna, sellepärast peaks nad kuni harjumiseni ja kodu omaksvõtmiseni toas olema. Sellepärast Kata oligi siiani tubane. Aga mulle meeldiks väga, kui ta harjuks õues ka käima ja aidaski hiirtele tuule alla teeks.
    Pärast seda retke aga ei vaata Kata enam ukse poolegi. Ma loodan, et ta kogub end ja see ikka muutub millalgi.

  10. 12. okt. 2015 kell 12:40

    Me ei saa iial teada, kus kadunud kass, koer, abikaasa, vanaema jalutab ja mida ta näeb, teeb v kogeb. Tuleb koju, sööb mitme eest ja magab nagu mauk. Ehk on tal mõni kole mälestus, millest me aga midagi ei kuule. Aga siis on ta ennast jälle kogunud ja paneb jälle silmapiiri poole ajama.
    (Yhel inimesel oli Alzheimeri tõbe põdev vanaema, kellel oli kombeks ära kaduda. Kuigi inimene on suur ja tähtis loom, on ka väikekiskja hing selle omanikule kustumatult armas.)


Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja / Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja / Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja / Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja / Muuda )

Connecting to %s

%d bloggers like this: