Kingitused ja kaapolad

Meil on käsil vist kingituste päevad. Täna hommikul rikkus une koiduhämaras toimuv jube mürgeldamine magamistoas. Kui end üles ajasin, et Kata sealt välja visata, avastasin, et miski maailmas polnud juhtunud ilmaasjata. Kiisu-Kata oli teinud kingituse nii Otile kui mulle. Kummagi voodipoole ette põrandale oli hoolitsevalt hommikusöök valmis pandud.

isadepäevaks

kingitus

No mis te arvate, kas kass sai koslepit või kiita.

Kes see siis äraheldinuna ikka kassiga riidleb.

Aga ma jäin ikkagi üles ja hakkasin toimetama, tegin köögis tule üles ja Kiisu-Kata tuli siis sinna – et köögikappide alt veel üks hiir kinni püüda! See lasi tal kaks korda lõugade vahelt jalga, Kiisu-Kata pressis end köögikappide alla mahtumiseks lapikuks nagu lestakala, ja siis sai proua Punks kadedaks ja õelaks ning enne kui ma jõudsin teda keelata või takistada, ründas kapi alt väljatolknevaid tagakäppi ja taguotsa. Kiisu-kata ehmatas, hiirejaht sai paraku läbi, ja siis nad urisesid natuke aega teineteise peale, kuni Punks pahuralt tagasi oma diivanile taandus.

Proua Punks on  ikka igavene õelusekott ja kadekops. Ise ta hiiri kätte ei saa, ja siis on nagu kohe uss sees, kui teine saab.

Aga eile saime kingituseks kena kollase kõrvitsa. Sest me käisime Muhediklas abiks Kaarna tehtud kuju kergitamas. Pildid, mis mul selle kohta näidata on, on kõik kolm Muhedike omad. Mina ise olin taas see tahmapea, kes fotoka koju unustas (nagu alati, kui oleks põhjust seda kuhugi kaasa võtta).

kuju transport

püstitamine

kuju püsti

Meie seltskonnas valitseb juba tõeline puitskulptuuride maania. Ogoroodina juba muutus nakkushaiguseks, nüüd on järg puukujude käes. Ja ma arvan, et kui me selle kuivanud pihlaka omal siit kuivati juurest maha võtame, siis sellest peaks ikka kah kuju tegema. Miski kaapola, nagu mu tütar oma väga varases nooruses puitskulptuuride kohta ütles.

Nii et läheb toredasti! Ja elagu kaapolad!

Advertisements

5 kommentaari

  1. rahutu rahmeldaja said,

    9. nov. 2015 kell 06:12

    Elagu kaapolad 🙂

  2. Futu said,

    9. nov. 2015 kell 07:12

    See Kata on teil kuldse südamega kass, kohe mõlemale oma hiir voodi kõrvale. Armas.:) Meil pole kunagi nii tehtud, jäetakse rõdu ukse ette, et kütid on toidu kohale toonud ja kes tahab, see võtku ise sealt.

  3. Muhedik said,

    9. nov. 2015 kell 13:09

    Mind on sellest “hiireõnnest” ilma jäetud, aga vanaemale toodi küll pea igaks suvehommikuks söök voodisse. Maksimumkogus oli 7 korraga 😀
    Kaapolad on toredad 🙂

  4. thela said,

    10. nov. 2015 kell 08:44

    Ogoroodinanakkus läks must kauge kaarega mööda, kivilanakkus ka. Aga see kaapolavärk piinab mind juba aastaid.
    Hiired tuuakse meil terrassile, tuppa nad ilmselt ei julge tulla, teavad, et majas mitu mõrvarit. Mikk ja Malati on sama head hiirepüüdjad kui Aalu.

  5. mustkaaren said,

    11. nov. 2015 kell 20:45

    Hiired on ka meie pere menyys. 🙂
    Köögiviljakasvatuses olen omaette kõndija, sest meil närivad maa-alused kõik ära, ka porgandeid tuleb kasvatada soovitavalt vääntaimena v amplis.


Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s

%d bloggers like this: