Pimedal ajal

Niisugune natüürmort oli meil siin läinud nädalavahetusel. Koos kalli kauge külalisega, kes esmalt pidi saabuma reede õhtul ning lahkuma tõtates laupäeva päeval, aga ilmselt leidis siin vahepeal natuke hingerahu ega tahtnud enne pühapäeva hilist õhtutundi enam kuskile minna (kuigi teise poole päevast vürtsitasid rohked telefonikõned päälinnast, et kus inime ometi on nüüd).

natüürmort.jpg

Muuhulgas tõi see autode doktor House meie rohelise Sussi tagasi. Hõisata ei julge, eks paistab, mis küljest see masin end nüüd näitab. Heiki punane Suss jääb ilmselt igaks juhuks ja vähemalt mõneks ajaks selle kõrvale. On variante. Emb-kumb neist ikka töökorras juhtub olema. (Praegu on küll mõlemad – ptüi, ptüi, ptüi.)

Edasijõudmisi on muilgi rinnetel: saime ometi kord maikuust saadik kuuri all hunnikus vedelenud ahjupuud lõpuni riita laotud. Vahepeal võrgu otsalõppemise tõttu pooleli jäänud puuvõrgutamistöö sai ka lõpule viidud. Nüüd on kõik meie 9 kevadel istutatud noort viljapuud võrguga turvatud jäneste ja kitsede eest. Ja keldri tuulutuskorstnate osas toimub samuti arenguid.

Nimelt ei pannud suvi otsa õieti probleemi tähelegi, aga nüüd hilissügisel vihmade alates ilmnes, et mõlemast keldriaknast nõrgub vett sisse (ja miks ei peaks nõrguma, kui mätas on akna poolest saadik kinni kasvatanud) ja see jama tekitab teatavat hallitusefekti seal, kus seda mitte ei tohiks olla. Ning et need aknad üksi tuulutusena on nõrk, väga nõrk lahendus, samal ajal kui kunagised ventilatsioonikorstnad on ammu maa pealt ära kadunud ning kunagi nendeni juhtinud betoontorud läbi keldrilae ja pinnasekihi on maa peal tõenäoliselt sissesadamise vältimiseks kinni kaetud. Ma siis kaevasin need lahti, ja kaevasin ka keldriaknad kultuurkihi alt jälle lõpuni välja, andes kaevisele isegi vett eemalejuhtiva kalde. Ja siis me hankisime keldrile uued ventilatsioonikorstnad, mis olemasolevatele betoonrõngastele kinnitada ja keldrile normaalne tuulutus tekitada. Ja siis me hankisime veel korstnatega sobiva jupi terastoru, sest tuli välja, et korstnate endi pikkusest jääb napiks, ja siis selgus, et korstnad ja toru ikkagi ei taha ühenduda, sest on liiga täpselt sama mõõtu, ja siis oli meil täna selleteemaline pidulik hammaste kiristamise ja vandumise tunnike.

Aga raudpolt, me mõtleme midagi välja ja teeme selle ära, sest nii see kesta ei saa.

Ja esmaspäeval käisin esinemas ühes lasteaias. Sõimeealistele ja natukse suurematele, nõndamoodi kahes jaos. Ei tea, ei tea… tegelikult nii väikesi mitmekümne lapse kaupa korraga ette anda ikka pole hea mõte. Päris nii võimekas ma ei ole, et viitkümmend väikelast korraga hallata. See tähendab, et linnukese sai ju kirja ja midagi tehtud, aga eks see kuidagi selline poolpidune asi välja tuli. Antud tingimustes. Asi siiski seegi.

Mu kirjatöö seevastu… ohhhhh. Miks, oh miks, kestab see nõme kinnijooksmine? Teen küll midagi… aga ei tea mida, isegi süsteem, et “vorbi ridu, veli, rida maksab”, ei mõju üldse ergutavalt. Hoopis magada tahaks… või teha värskes õhus kergemaid füüsilisi töid, kus pea puhkab ja käed toimetavad.

Vähemalt kass siin majas töötab. Hiirepüüdmisega saab ta hakkama ka lestakala asendis.

kata töötab.jpg

Ma peaks vist temast eeskuju võtma. Kui ma pea voodi alla panen, äkki siis tuleb sealt ka mulle uut energiat või midagi.

Advertisements

6 kommentaari

  1. rahutu rahmeldaja said,

    3. dets. 2015 kell 06:26

    Kinnijooksmise vastu tuleb rutiinist välja astuda, kodust ära käia kasvõi sõbrude külastamiseks 😉 või teha mingi tükk, mida seni tehtud pole 😀 Muidugi võib ka piineldes oodata selle lõppemist, sest üle see ju läheb lõpiks alati 😀

  2. kiskjasiil said,

    3. dets. 2015 kell 11:19

    Ma imetlen teie järjekindlust, tegelikult ka 🙂 Igasugused torude jm mitteklappimised on ikka heidutavad. No ja korraks kujutlesin sind 50 väikelast haldamas … 🙂
    Olgu teil seal ikka õdusaid õhtutunde, no ja sulle loovat lestakala asendit. Tropp, kork,punn on ajutine nähtus, vot kui eest lendab, siis kus kukub teksti voolama 😀

  3. Muhedik said,

    3. dets. 2015 kell 23:10

    Kinnijooksmisest vabanemiseks on vaja teha midagi tavatut, minna ujuma, päevaks metsa või kuskile külla, peaasi, et unuks olme-ja muud mured ja tegemata tööd. Teie aasta on olnud väga intensiivne, aju ja keha nõuavad puhkust.
    Tore, et oma Suss jälle kodus on

  4. maurus said,

    4. dets. 2015 kell 21:49

    Kui sa oma toru-murele veel abi pole saanud, siis minu taat ütles, et on olemas sellised muhv-klambrid (võib olle vabalt ka mõni teine nimi!), vastavalt toru läbimõõdule,mis pannakse ühenduskoha peale ja küljel olevad otsad keeratakse poldiga kokku. Kuna see muhv on üsna lai, no kusagil üle 5 cm vast, siis fikseerib ta kenasti ära selle ühenduse. Veekindel ta muidugi pole, aga vent-süsteemile kõlbab küll.

  5. aidivallik said,

    6. dets. 2015 kell 20:27

    Aitäh nõuande eest, uurime.
    Ja küll ka ükskord jookseb lahti see, mis praegu kinni.

  6. trumm said,

    8. dets. 2015 kell 15:35

    igasugu muhve on olemas jah, olenevalt olukorrast saab isegi ehk mõnda kanalkaülenimekut kasutada, iseasi, et kui need on plastmassist, siis tuleb miski hoidmisjunn eraldi välja mõelda, et see kupatus ära ei vajuks.

    oh kui ilus gazebuu!


Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s

%d bloggers like this: